Oma tuba, oma luba! Kui palju seda luba on, kui elad kortermajas?

Kui ostad korteri, saad sellega justkui väikese tükikese oma isiklikku maailma, mille võid kujundada täpselt enda maitse järgi. Aga kas tead, et korteriomandiga kaasneb rohkem kui lihtsalt neli seina ja uks?  

„See on minu korter, teen mis tahan!“

See on esimene lause, mida kortermajades sageli kuuleb. Ja tõsi, KrtS § 30 järgi on sul õigus kasutada oma korteriomandit oma äranägemise järgi. See tähendab, et kui sul on eluruum, võid seal elada või selle välja üürida.

Aga piirid tulevad mängu seal, kus sinu tegevus hakkab mõjutama teisi. Kui sa näiteks tahad muuta oma rõdu või paigaldada fassaadile kliimaseadme, siis see ei ole enam ainult korteriomaniku otsustada.

Korteriomanik ei tohi kahjustada hoone kaasomandis olevaid osi ega teiste omanike õigusi. Näiteks rõdu ümberehitamiseks või kliimaseadme paigaldamiseks fassaadile tuleb üldjuhul küsida korteriühistu nõusolek, sest need hoone osad kuuluvad tavaliselt kaasomandisse. Lisaks tuleb arvestada, et selliste muudatuste tegemiseks võib olla vaja täiendavaid lubasid ning tuleb täita vastavad nõuded, et kogu hoone püsiks ohutu ja vastaks kehtivatele normidele.

Kas mul on üldkoosolekul üldse midagi öelda?

Korteriomanikul on igati soovitatav ühistu koosolekul kaasa rääkida.
Iga korteriomanik on automaatselt korteriühistu liige ja tal on täielik õigus osaleda ühistu tegevuses- võtta osa üldkoosolekutest, esitada küsimusi ning hääletada.
Kui sul on ideid või ettepanekuid, kuidas maja elu paremini korraldada, siis kasuta oma häält, vastasel juhul teevad otsused sinu eest teised.

„Ma ei kasuta lifti, miks pean selle eest maksma?“

Paljud korteriomanikud tunnevad, et kui nad ise mõnda teenust majas ei kasuta, ei peaks nad selle eest ka maksma. Tegelikult jagatakse kõik sellised kulud kõigi omanike vahel, sest see on osa ühise elamise korrast.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (§ 40) järgi peab iga korteriomanik osalema hoone üldistes majandamiskuludes proportsionaalselt oma osa suurusega või kokkuleppe alusel mõnel muul arvestuslikul viisil. See tähendab, et kõiki ühiskasutuses olevaid alasid ja süsteeme hoitakse korras ühise panusega.

Ja see üldjuhul kehtib ka siis, kui sa ise mõnda kaasomandi osa ei kasuta – näiteks rõdu, lift, katus, hoov jm.

Kas mu korterisse tohib siseneda ühistu nimel?

Lühidalt öeldes jah, aga mitte ilmaasjata ja mitte niisama. Kui hoone üldiste süsteemide (nt üldise torustiku, elektri või ventilatsiooni) hooldus või remont eeldab juurdepääsu sinu korterisse, siis sa pead selle võimaldama.

KrtS § 31 kohaselt peab korteriomanik andma juurdepääsu oma korterile, kui see on vajalik kaasomandi osa hoolduseks või remondiks.

Muidugi peab see toimuma mõistlikult ja etteteatamisega, v.a hädaolukorras (nt lekib toru).

Mis siis, kui mu pesumasinast lekkinud vesi rikub naabri korteri ära?

Siis tuleb kahju hüvitada. Isegi kui voolik lekkis kogemata, on seaduse mõttes oluline, et kahju sai põhjustatud ja selle eest vastutab kahju tekitaja.  

Kuigi KrtS ei käsitle otse kahju hüvitamist, tuleb appi võlaõigusseadus (VÕS).

VÕS § 1043 ütleb: isik, kes põhjustab teisele kahju õigusvastaselt, on kohustatud selle hüvitama. VÕS § 132 lg 3 lisab, et hüvitis peab katma kõik mõistlikud kulud varasema olukorra taastamiseks, isegi siis, kui asendamiseks kasutatakse uusi ja paremaid materjale.

Korteriomanikul on mõistlik ennetavalt sõlmida kodukindlustus koos vastutuskindlustusega, sest see aitab katta kahjud, kui tekib ootamatu õnnetus.

Mõned küsimused korteriomanikelt:

1. „Ma ei ela seal, miks ma peaksin maksma hoolduskulusid?“
   Elamine ei ole määrav. Korteriomandiga kaasneb kohustus hoida hoonet korras.  

2. „Ma ei ela korteris, ega kasuta seda, miks ma pean panema raha remondifondi?“
   Remondifond on ühisvara hoolduseks. See ei sõltu kasutusest, vaid omandist.  

3. „Mina ei andnud luba fassaadi remontida!“
   Otsuseid teeb üldkoosolek. Kui see on seaduslikult otsustatud, on otsus siduv kõigile korteriühistu liikmetele.  

Vt ka Korteriomandi- ja korteriühistuseadus(KrtS) ning Võlaõigusseadus(VÕS)