Talvisel ajal ei või kunagi teada, millal meid tabab tugev lumetorm, mis meie elu sassi lööb. Koos lumetormiga tekivad erinevad probleemid, millega iga korteriühistu peab kohe tegelema hakkama, muidu ei saa inimesed liikuma ega kodust välja.

Kuigi viimased aastad võrreldes 10-15 aasta taguse ajaga olnud suhteliselt lumevaesed, siis tänavune talv teeb selle kõik tasa. Üle-Eestis on lumi tekitanud palju pahandust ning asi ei ole isegi selles, et lund sajaks palju, vaid et seda tuleb järjepidevalt ja kui sajab, siis mitu päeva järjest. 

Jäävihm

Vikipeedia kirjutab, et jäävihm on omapärane laussaju liik, mille teke on seotud sooja frondi, harvem ka külma frondi lähenemisega. Jäävihm tekib ka juhul, kui lumi langeb läbi sooja õhukihi ja sulab. Pärast satub ta jälle külma (alla null kraadi) õhku. Mõnikord võib jäävihm olla päris tihe ning maapinnale tekib väga libe läbipaistvatest jääteradest kate. Meteoroloogid tunnevad jäävihma ära kuulmise järgi, sest jääterade langemist saadab omapärane sahisev-krabisev-sisisev heli.

Jäävihma tõttu on igasugune liikumine, nii linnatänavatel kui ka maja ees raskendatud, ning majahaldur, korteriühistu juht või keegi kolmas peab kohe teid liivatama hakkama, et inimesed ei libiseks ja kukuks. Jäisel teel kõndimine on ohtlikum lumel kõndimisest, sest lumele astudes on jala all natukenegi haardumist ja inimene ei libise nii palju. Libedal kukkumine aga põhjustab palju traumasid.

Käesoleva aasta talv on kestmas ning seni on pöördutud Eesti raviasutuste poole järgmiste probleemidega: pindmine säärevigastus, pindmine peavigastus, pindmine rindkerevigastus, sääremurd, kanna- ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon.  Kõige rohkem on pöördujaid vanuserühmas 50-59, seejärel 70-79 ning 60-69.

Terviseameti statistika kajastab perioodi alates novembrist, sest siis enam vähem tuleb lumi maha. Statistikas kajastuvad kõik raviasutused, kuhu inimene on murega pöördunud: Talv 2025/26 - vigastatud inimesi 115. Andmed ei ole lõplikud, sest periood veel kestab. Statistika on  tänase seisuga.

Lumesadu

Tugev lumesadu toob endaga kaasa mitmekümne sentimeetri kõrgused lumehanged, kus ka noorematel inimestel on raske kõndida, rääkimata siis vanematest ja liikumisraskustega inimestest. Lumetorm või talvised lumesajud ei tohiks olla põhjuseks, miks inimesed on enda koju vangistatud. Lume koristamisega võiks võimalikult kiiresti pihta hakata. Seejuures olekski hea, kui korteriühistul on näiteks enda majahoidja, kes saab kiiresti reageerida, kelle tööks on maja ümbrus lumest puhtaks teha ja teha liikumine elanike jaoks kergemaks.

Kui märkad libedat või läbimatut teed, siis on võimalik helistada Riigiinfo telefonil 1247- sealt saad nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. Riigiinfo telefon 1247 on ööpäevaringne infonumber, mis pakub eesti, vene ja inglise keeles nõu (nt kui teele on langenud puid, tee on libe või lumme tuisanud jm.)  Lisaks saab 1247-lt infot kriisivalmiduse, ohuteavituse, evakuatsiooni ning abi liiklusõnnetuse korral avarii.ee rakenduse täitmisel.

Elektrikatkestus

Lumi ja jää võib elektriliinid kiiresti alla tuua ning tekitada pikaajalisemaid elektrikatkestusi, eriti maapiirkondades. Linnas on veel lihtsam langenud liinidega tegeleda, et elektriühendus taastada, aga maapiirkonnas on teine asi. Suuremate sadude korral maapiirkonnas võib elektriteenuse pakkuja paluda elanikel nende maja juurde viivad teed lumest puhtaks teha, et elektritehnikutel oleks liinide juurde kergem pääseda, et siis ühendus taastada. Siinjuures ongi hea kahe osapoole koostöö, sest elanik ju tahab elektri tagasi saada ning elektriteenuse pakkuja peab täitma enda lepingust tingitud kohustused.

Veebis on olemas ka  Elektrilevi kaart, kus saab lausa asukoha järgi vaadata, kus on problemaatilised piirkonnad. Kaardile on kollase ringiga märgitud ala, kus on katkestustega probleeme ja selle sees number, kui palju kliente sellest mõjutatud on. Seal on eraldi märgitud ka, millised on plaanilised katkestused, millised on rikkelised ja eeldatav rikke kõrvaldamise aeg.

‍

‍

Katus ei pea lumekoormusele vastu

Palju lund võib olla raske ja kui see kõik ühe koha peal langeb, siis tuleb loota, et struktuur selle all vastu peab. Seda võib juhtuda hoonete katustega, kuhu lumi koguneb ja seda sealt ära ei koristata. Eriti haavatavad on lamekatusega majad, kus ka gravitatsioon appi ei tule. Seega on oluline, et igas majas oleks inimene või inimesed, kes jälgivad katusele langeva lume olukorda ja hakkavad seda sealt puhastama enne kui on hilja.

Morten Nõmme Fassaaditäht OÜ-st selgitas, miks on palju lund katusel probleem. “Et katusel ei oleks palju lund, tuleb käia regulaarselt kontrollimas lume paksust katusel ja vajadusel tuleb lumi katuselt alla lükata. Mõistlik on ennatlikult ära lükata katuselt nn. kerge lumi, sulailmadega lumi muutub väga raskeks. Raske lumi on koormuseks katuse konstruktsioonidele ja rasket lund on ka raskem füüsiliselt eemaldada. Viilkatusega majade puhul on märja lumega lume kukkumise oht kui hoonel puuduvad näiteks lumetõkked,” rääkis Nõmme. 

Tema sõnul lume kogust katusel võiks kontrollida KÜ juhatus, haldur või tellida vastav ettevõte, kes hindab katuse olukorda ja vajadusel ka puhastavad katuse lumest. “Katuselt lume koristamise puhul on eelkõige tähtis ohutus. Katusel olev töömees peab olema kinnitatud nõuetekohaselt ja kasutama turvarakmeid. Oluline on ka maapeal jälgida ohutust, et ülevalt alla visatud lumi ei kahjustaks nt. maja ees olevat varikatust, maja lähedale pargitud autot või mööduvaid inimesi, selleks peaks üks inimene olukorda turvama maapealt,” rõhutas Nõmme.

Katusel olles ei tohiks kasutada kindlasti lumelabidat, millel on metall äärised, sest need võivad kahjustada katusekatte materjale. SBS-katuste puhul soovitatakse jätta katusele umbes 5 cm lumekiht, et labidaga ei rikuks SBS materjali.

Veekahjustus

Sulav lumi võib vabalt lekkida läbi  halvasti isoleeritud akende, uste ja katuse, tekitades majapidamises suurt veekahjustust, mille likvideerimine on kallis. Ka siin aitab ennetustöö ja hea oleks, kui katus ning avatäited oleks korralikult paigaldatud ja hooldatud. Kui vuugid ning uste ja akende ümbrused ei ole enam vettpidavad, võib vesi nende kaudu hoonesse tungida. ”Ega seal muud varianti pole kui eemaldada vana vuugitäide, puhastada nakkepinnad, kruntida ja paigaldada uus vuugitäide,” ütles Morten Nõmme.

Jääpurikad ja lumi katusel

Vee külmumise ja sulamise tagajärjel võivad katuse äärde tekkida jääpurikad, mis võivad kukkumisel ohtlikud olla nii inimestele kui autodele, mis on maja äärde pargitud. Samamoodi võib kahju teha ka lumi, mis katuselt sulaga suurte tükkidena alla vajub. Seepärast ongi paljude  majade katustele pandud tõkked, et sula korral lumi sealt otse alla ei pääse.

Lumetõkked aitavad hoida inimesed ja vara turvalisena ning kaitsevad maja katust. Need takistavad lume ja jää ootamatut alla kukkumist, hoiavad vihmaveerennid ja räästad tervena ning vähendavad vajadust kulukate remonditööde järele. Kui lund on väga palju, tasub katuse puhastamine usaldada spetsialistidele, kes teevad seda ohutult ja katust kahjustamata.