Viimastel kuudel on riik tõstatanud küsimuse, kuidas tagada kortermajade elanikele varjumisvõimalused kriisiolukordadeks. Üheks ettepanekuks on, et korteriühistud looksid varjumiskohad oma majade keldritesse. Mõte on iseenesest mõistlik, kriisiolukorras on turvaline koht sama oluline kui soe kodu või puhas vesi. Samas tekitab see korteriühistutes ja elanikes muret: kust võtta selleks raha?

Sama teemat esitleti ka TV3 uudistes: riik nõuab korteriühistutelt varjumiskohti, kuid ise sellesse panustada ei suuda. https://www.youtube.com/watch?v=_DJb22w3BIo Paljudel ühistutel on piiratud eelarve, mis kulub igapäevasele hooldusele, energiatõhususele ja renoveerimisele. Uute nõuete täitmine ilma täiendava rahastuseta võib tunduda üle jõu käiv. Siin on riigil oluline roll, anda selged juhised, tehniline tugi ja võimalusel toetusmeetmed, et ühistud ei jääks üksi.

Meetme tingimusi arutatakse

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan sõnas Kortermajalehele, et riigi plaanitav toetusmeede korteriühistutele, mille eesmärk on aidata kohandada hoonetes varjumisvõimalusi, on alles koostamisel. “Minister mainis korteriühistute foorumil, et selline meede on tulemas, kuid täpsed tingimused ei ole veel paigas,” sõnas Tikan.

Praeguse plaani järgi on toetusmeetme kogumaht kahe aasta peale kokku 2 miljonit eurot ehk 1 miljon eurot aastas. Toetus ei ole mõeldud kõigile korteriühistutele, vaid see jagatakse kindlate kriteeriumite alusel. Taotleda saavad ühistud, kus majas on rohkem kui kolm korterit ja üldpind on üle 1200 ruutmeetri. Ühe korteriühistu maksimaalne toetus oleks kuni 35 000 eurot.

“Tingimused soovime paika saada selle aasta lõpuks, pärast mida teeme ka laiema teavituse,” ütles Tikan. Ta lisas: “Me mõistame hästi, et need summad ei kata kindlasti kõiki vajadusi. Seetõttu on oluline, et iga ühistu alustaks hindamisest – kas nende majas on üldse võimalik sobivat varjumiskohta kohandada ja mida selleks vaja läheks. Paljudel juhtudel võib selguda, et vajalikud tööd on väikesed ja ühistu saab sellega hakkama ka ilma riigi toetuseta.”

Hiljuti vastu võetud hädaolukorra seaduse muudatused sätestavad, et alates 1. juulist 2026 peab igal kortermajal olema varjumisplaan ning võimalusel ka kohandatud varjumiskoht.

• Varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks.

• Varjumiskoht peab olema kohandatud hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.

“Me saame aru, et uus nõue võib tunduda koormav ja tekitada tunde, et nüüd on vaja teha suuri investeeringuid. Tegelikult ei eelda seadus mastaapseid ehitustöid, vaid läbimõeldud plaani, kuidas maja elanikud käituvad, kui ohuolukord tekib. Oluline on, et majaelanikud teaksid, kus on hoones kõige turvalisem koht varjumiseks ja kuidas sinna kiiresti ja ohutult jõuda,” tõi ta välja.

Varjumiskohtade kohandamisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest – eesmärk on tagada turvalisus, mitte ehitada varjendeid nullist. Näiteks:

• varjumiskoha laed või seinad võib tugevdada puitprussidega,

• aknad saab vajadusel katta liiva või pinnasega täidetud kottidega,

• oluline on tagada värske õhu juurdepääs ja vähemalt üks varuväljapääs (vajadusel väikeste lisaavade kaudu).

Paljudes majades on need tingimused juba osaliselt olemas. Samuti ei pea igapäevaselt ruum olema valmis varjumiseks – näiteks võivad kotid olla tühjad ja prussid ladustatud nurgas. Päästeamet annab soovi korral nõu ja juhiseid, kuidas varjumiskoha planeerimisel ja kohandamisel mõistlikult tegutseda. Täpsemat infot leiab ka veebilehtedelt rescue.ee ja olevalmis.ee.

Iga kodanik saab koos oma pere või lähedastega läbi mõelda, kus nad ohuolukorras varjuksid – kas näiteks on olemas maamaja või muu sobiv koht, kuhu vajadusel minna. Selline planeerimine aitab rahulikult ja targalt toime tulla ka siis, kui olukord muutub ootamatult.

Lisatoetus kriisivalmiduse suurendamiseks

Siseministeerium avas kevadel teise toetusvooru, mis aitab korteriühistutel tõsta oma toimepidevust kriisiolukorras. Selle kaudu saab toetust näiteks:

• mobiilse või statsionaarse generaatori soetamiseks,

• avariitoite väljaehitamiseks,

• elektripaigaldise projekteerimiseks ja nõuetele vastavuse tõendamiseks.

Vooru eelarve oli 1,16 miljonit eurot ning oktoobri alguses oli veel ligi 180 000 eurot kasutamata. “On kahju, kui toetus jääb kasutamata olukorras, kus võimalus on täiesti olemas,” sõnas Tikan. 

Hea eeskujuna saab tuua ka Tallinna linna initsiatiivi. Linn pakub korteriühistutele võimalust taotleda kuni 7000 euro suurust toetust, et oma hoonet kriisiolukordadeks paremini ette valmistada. Seda saab kasutada ka varjumiskoha rajamiseks. Täpsem info: https://www.tallinn.ee/et/kriisiennetus/kas-sinu-maja-kriisiks-valmis.

“Kokkuvõtteks nii palju, et riik ei hakka korteriühistuid karistama ega käsutama, vaid annab tuge ja suuniseid, et inimesed oskaksid end kaitsta. Iga hoone on erinev ja lahendus tuleb leida vastavalt selle võimalustele. Väikeste ja läbimõeldud sammudega saab palju ära teha – sageli ei olegi vaja suuri kulutusi, vaid teadlikkust ja koostööd elanike vahel,” ütles Tikan lõpetuseks.

‍