

• Biokottide kasutust piirab Eestis kompostitehnoloogia.
• Biojäätmed peavad olema puhtad, et kompost oleks kvaliteetne.
Eestis on jäätmete sorteerimine kohustuslik olnud peaaegu 20 aastat. Kui jäätmed on eraldi kogutud, siis on neid kergem ümber töödelda ja sealt saab juba edasi luua tooted, mida saab uuesti ringlusesse lasta. Aga kui kõik jäätmed on omavahel segi, siis on nende sorteerimine kallis ja tekivad prügimäed.
Plastiku vähendamiseks tavajäätmete hulgast on tehtud Euroopa riikide seas Eestis vähem kui võiks. Selle üle arutlesid Keskkonnateenused / EKT Ecobio OÜ ning kompostitava ja biolaguneva tootevalikuga tegelev BioBag Baltic OÜ.
Jäätmekäitlusest, jäätmeringlusest ja prügi sorteerimisest tegi Kortermajaleht intervjuu AS Eesti Keskkonnateenused/ EKT Ecobio OÜ arendusjuhi Kalle Grentsiga.
Milliseid katseid on teinud avalik, era- ja kolmas sektor biolagunevate kottide promomisel ja nende normaliseerimisel?
Promomist teevad biolagunevate kottide müüjad – seda on mul raske kommenteerida, see on äri nagu iga teine. Ikka proovitakse teemat tutvustada, korraldada kampaaniaid ning eks ikka tehakse ka mingeid katseprojekte. Kuid kindlasti peavad sellised kotid olema kompostitavad, mitte lihtsalt biolagunevad.
Kuid ka kompostitavate kottide puhul on tehnoloogiline piirang täna kõige suurem takistus nende laialdasemaks kasutamiseks: Eestis kahjuks puudub selline kompostimise tehnoloogia, mis need kotid jäägitult lagundaks. Teisisõnu: kotid peavad olema tööstuslikult kompostitavad, meil aga sellist tehnoloogiat Eestis ei ole. Enamik Eesti kompostimisprotsesse on kiired ning ei kesta 90 päeva, mida need materjalid lagunemiseks vajavad. Seetõttu ei lagune biolagunevad kotid Eestis kasutuses olevates kompostimistingimustes lõpuni ära. Seda on näidanud nii jäätmekäitlejate katsed kui ka rahvusvahelised materjalitestid..
Mis on olnud siiamaani takistuseks, et biokotte rohkem ei kasutata? Kas hind? Kättesaadavus?
Kompostimistehnoloogia vaates ei ole vahet, kas kilekott on tehtud plastist või nn bioplastist: kilekott on igal juhul võõris, mis tuleb eraldada biolagunevast materjalist. Kui biolagunev kott satub metsa alla või põllule, ta küll võib laguneda tükkideks, kuid ei kao jäägitult kuhugi ära. . Eesti kompostimisprotsessid on kiired ning biolagunevad kotid (ka kompostitavad) ei lagune selles protsessis täielikult ära.
EKT Ecobio biogaasitehases eraldame kilekotid biojäätmetest mehaaniliselt ning saame öelda, et esineb ka selliseid biolagunevaid kilekotte, mis on isegi kehvemad selles eraldusprotsessis, sest rebenevad mehaanilisel töötlemisel väikesteks ribadeks ning nende kättesaamine biomassist on isegi mõnevõrra keerulisem.
Muidugi on suurem probleem juhul, kui näiteks kodustes biojäätmete konteineris on kilet rohkem kui toidujäätmeid, näiteks iga õunasüda eralgi kotikeses jms – sellisel juhul ei ole tegemist tegelikult enam liigiti kogumisega. Igal juhul on mõistlik panna biojäätmete konteinerisse jäätmed lahtiselt, võib kasutada nt vooderdusena pisut paberit või pabermaterjalist munakarpi.
Biobag Baltic OÜ tegevjuht Kersti Uude sai läbi Kortermajalehe vastusõna võimaluse. Ta sõnas, et ta tahaks esmaselt välja tuua selle, et enamik kasutuses olevatest BioBagi kottidest on sertifitseeritud märgisega OK compost HOME, mis tähendab, et need lagunevad ka oluliselt madalamatel temperatuuridel kui tööstuslikus kompostimises vaja oleks.
Teisisõnu – need kotid ei vaja kõrgeid tööstuslikke tingimusi ning lagunevad kontrollitud tingimustes edukalt ka koduses kompostris.
“Tegelik väljakutse Eestis ei ole biokott ise, vaid komposti kvaliteedi hindamise metoodika. Eestis ei mõõdeta kompostis mikroplasti sisaldust, mistõttu puudub ka regulatiivne surve või motivatsioon arendada tehnoloogiat, mis võimaldaks biokotte tõhusamalt töödelda. Seni, kuni mikroplast ei ole kvaliteedikriteerium, jääb ka motivatsioon vastavaid lahendusi rakendada madalaks,” ütles Uude. “Seeläbi võib biokott mõnes süsteemis olla „pinnuks silmas“ mitte seetõttu, et materjal oleks sobimatu, vaid seetõttu, et tehnoloogiat pole kohandatud materjalile, mis mujal maailmas edukalt toimib,” rääkis ta.
Samas on mitmes riigis (Soome, Taani, Norra, Itaalia) väga selged edulood – biokotte kasutatakse laialdaselt, tehnoloogia on kohandatud ning biojäätmete eraldi kogumise tase ja komposti puhtus on märgatavalt parem kui Eestis.

Siinkohal on oluline rõhutada üldisemat põhimõtet: plastireostusega seotud probleeme on kordades lihtsam ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Biokoti üks olulisemaid eesmärke ongi vähendada plasti sattumist biojäätmete hulka ja sealt edasi loodusesse või ringlusse. Lõppkokkuvõttes tasub meelde tuletada, et biojäätmetesse peaks jõudma vaid selline materjal, mille saab turvaliselt ja puhtalt pinnasesse tagasi suunata. Kui lähtuda sellest lihtsast loogikast, on biokoti roll süsteemis väga selge – aidata hoida biojäätmed puhtad ning toetada kvaliteetse komposti tootmist.
Uude sõnul on oluline märkida, et Eestis on olemas ka jäätmekäitlusettevõtteid, kes biokotte edukalt kompostivad, kuid see on pikk – ligi aasta kestev ja ressurssi nõudev protsess just biojäätmetes leiduvate võõrkehade tõttu, eelkõige tavalise plastiku pärast, mida ei ole võimalik täielikult eemaldada. Mikroplast laguneb looduses sadade või isegi tuhandete aastate jooksul, kuid biokott laguneb lõpuni looduslike protsesside käigus ega jäta keskkonda püsivaid jääke ega kahjulikke osakesi.
“Meie ühine eesmärk peaks olema biojäätmete puhtam kogumine, plastireostuse vähendamine ja ringmajanduse edendamine – seda ei tohiks takistada tehniline etapp, mis vajab lõppeesmärkidega kooskõlas olevaid lahendusi,” sõnas tegevjuht lõpetuseks.