Ülevaade: kes vastutab kortermajas ahjude, pliitide ja korstnate ohutuse eest?

Kortermajas elades peame me enda naabritega arvestama, sest me jagame nende mitmeid pindu ja ruume. Korterit omades ei ole meil ainult õiguseid, vaid meil on ka kohustused.

Tuleohutus on igas hoones väga oluline ning seega peavad korteriühistud, korteriomanikud ja elanikud tegema kõik endast oleneva, et ahjud, pliidid ja korstnad oleksid töökorras ja turvalised. Kuid paraku on reaalsus see, et kuigi KÜ sooviks teostada regulaarset kontrolli ja puhastust, siis on osad korteriomanikud just need, kes ei tule neile vastu ning ei luba neid ruumidesse, sest nad ei taha võõraid sinna. Ja see võib tulevikus kahjulik olla nii sellele korterile, kui ka kogu maja elanikele.  

Mida ütleb seadus?

Kui ahjud-pliidid on osa ruumiliselt piiritletud eluruumis ja neid on võimalik kasutada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata, kuuluvad need eriomandi eseme hulka (KrtS § 4 lg 1). Eriomandi ese kuulub korteriomanikule (KrtS § 1 lg 1).

Kui ahi on aga vajalik hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks, ei ole see eriomandi ese, isegi kui see asub eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires (KrtS § 4 lg 3). Sellisel juhul on tegemist kaasomandi osa esemega (KrtS § 4 lg 4). Kaasomand kuulub kõigile korteriomanikele (KrtS § 1 lg 1).

Korteriomanikul on õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga (KrtS § 30 lg 1 p 1). Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1).

Kooskõlas KrtS § 4 lg-ga 4 on elamu korstnad koos lõõridega korteriomanike kaasomandis.

Suurte teadmiste ja kogemusbaasiga kinnisvarahaldur Margus Toom selgitas, kuidas seaduse mitteteadmine teeb tema elu ja töö raskemaks ning kuidas see kõik võib mõjutada kaasomandit.  

Tema sõnul tuleb küttekollete ja lõõride kontroll ette võtta vähemalt korra aastas. “Korstnalõõride puhastus ja tuleohutus on KÜ vastutusala, aga küttekehad jäävad korteriomaniku vastutusalasse. See ongi probleem,” ütles Toom.  

Ta jätkas: “Õigusliku poole pealt peaks küttekeha tuleohutuse eest vastutama korteriomanik ja ka sellekohase tuleohutuse ja kontrolli enda õlule võtma, aga eluline praktika sellist hoolsust ei näita. Väga hea on, kui KÜ võtab nii korstnalõõride kui küttekehade kontrolli läbiviimise oma õlule ja tellib vastava pädevusega korstnapühkija kohale. Ning veelgi toredam on see kui selline kulurida nähakse ette ka ühistu majanduskavas.”

Tema sõnul on teine probleem küttekolletele juurdepääs.

“Võib öelda, et igas sellises kortermajas leidub keegi, kelle korteris asuvate lõõriavade ja küttekollete juurde ei pääse. Inimest pole kodus, korter on sel perioodil kasutusest väljas ja omanik elab kaugel või on lihtsalt hooletu omanik, kes kokkulepitud ajal ust ei ava,” nimetas Toom mitu elulist probleemi.

Korteriühistul on mitmeid võimalusi sekkuda olukorras, kus korteriomanik piirab juurdepääsu küttekoldele, eeldades, et juurdepääs on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks või ehitise ohutuse tagamiseks.

Korteriomaniku kohustused ja korteriühistu nõudeõigus:

Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1).

Korteriomanik on kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (KrtS § 31 lg 1 p 3). Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada (KrtS § 31 lg 1 p 3).

Korteriühistu võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt (KrtS § 30 lg 4, viidates KrtS § 30 lg 2).

Kolmas probleem on see, et mis saab nendest küttekehadest, mis ei saa korstnapühkijatelt kasutusõiguse luba. “Kas peab ahju suu kinni müürima või mida teha? Ka korstnapühkijad ja KÜ juhid ei oska sellele vastata, rääkimata korteriomanikest. Kuidas tagada, et selline tuleohtlik küttekeha kasutusse ei lähe. Kõige rohkem tunnevad selle pärast muret kaasomanikud kõrvalkorteritest,” esitas Toom mitu küsimust, millel kellelgi vastuseid ei ole.

Ehitise korrashoiu ja ohutuse tagamine:

Ehitise omanik (korteriühistu kaudu, KrtS § 34 lg 2) peab tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse (EhS § 19 lg 1 p 4).

Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid (EhS § 16 lg 2).

Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad muuhulgas tuleohutust (EhS § 11 lg 2 p 2) ja kasutamise ohutust (EhS § 11 lg 2 p 4).

§  3.  Kohustused tuleohutuse tagamisel vastavalt tuleohutuse seadusele

(1) Isik on kohustatud:

 1) järgima tuleohutusnõudeid;

 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll);

 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;

§ 8.  Küttesüsteemi projekteerimine, paigaldamine, kontrollimine, hooldamine ja kasutamine

  (4) Kasutada võib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi.

(6) Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Korstna ja ühenduslõõri puhastamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 nõuetest.

Kohustustest informeerimine

Margus Toom leiab, et kõige selle taga on põhjus, et inimesed lihtsalt ei tea enda kohustusi küttekollete hooldamise ja paigaldamise osas. “Nad ei ole kursis, et kus jooksevad kaasomandi ja eriomandi piirid, et kas pliit-ahi on korteriomaniku hooldada ja remontida või korteriühistu teha ja maksta. Teiseks ei teata samuti ka täpselt, et kes tohib ja keda ei tohiks lõõride ja pliitide puhastamise juurde lubada või tellida. Ning kolmandaks on ebaselge ka küttekehade väljavahetus ja uute paigaldamine. Kas ja kuidas ning kellega peaksid sellised tegevused kooskõlastama. Kas teise korruse tuppa võin paigaldada üliraske ahju ja millisesse lõõri ma teda ühendada võin? Sellelaadset ebakindlust ja – kompetentsust on palju,” rääkis Toom enda kogemusest.  

Selline selgitustöö ei ole Toomi veel kellegagi kohtusse viinud, kuid pingelisi vestluseid ja kirjavahetusi on olnud küll. “Suurim valukoht korteriühistu jaoks on õiguste ja kohustuste selgitamine korteriomanikule. Ja vahest tahab korteriomanik ise puhastada ja hinnangut anda, aga sellest ei piisa usaldusväärse teadmise tekkimisest kaasomanike ringis. Kaasomanikud tahavad ikka näha pädeva isiku ehk vastava pädevusega korstnapühkija akti, mis oleks kantud ka vastavasse registrisse,” rääkis Toom.  

“Teiseks on suurim probleemkoht sellistes ahjuküttega majades vingugaasi ja suitsuandurite olemasolu. Mulle on öeldud, et ma ei saa vingugaasi andurit tööle panna, sest siis ei saa ma üldse ahju kütta. Selline ütlemine pani tõsiselt kulmu kergitama ja selle maja olukorda analüüsima,” tõi Toom välja uskumatu olukorra.

Andurite olemasolu ja toimivus on korteriomaniku vastutada, aga kui ta seda ei tee, siis mis saab? “Kui vaadata põlengute hulka korterelamutes, siis ilmselgelt pole korteriomanikud sellise vastutusega toime tulnud ja vajab seaduse poolt ümbermõtestamist ja õigusele lisaks ka kohustuse korteriühistutele panema,” pakkus Toom välja, kuidas praegust olukorda muuta.

Kas teadmatuse pärast on juhtunud tulekahjusid või muid sarnaseid probleeme? “Minu suhtlusringkonnas pole selliseid maju, mis on küttekolletest põlema läinud, aga kui kuulata Päästeameti statistikat, siis korterelamutes on aastas keskmiselt iga päeva kohta üks põleng,” tõi Toom välja võimaliku omavahelise seose.

Kontroll ja karistus

Margus Toom jagas ka mõtet, et kui korstnapühkija tuleb korstnalõõre ja küttekehasid puhastama ja kontrollima, siis mitte võiks, vaid lausa peaks kontrollima ka vingugaasi- ja suitsuandurite olemasolu ja töökorras olekut.

Loe Päästeameti nõuandeid suitsu- ja vingugaasi anduritest siit

Menetleda saab nendel tuleohutuse seaduse punktide alustel:

§ 44.  Tuleohutusnõuete rikkumine

Lõige 1 - Ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Ka ühistut saab trahvida.

Lõige 2 -  Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

‍

‍

Loe lisaks: Päästeameti ohutusportaal

Loe lisaks: Tuleohutuse seadus

Loe lisaks: Ehitusseadustik (lühend - EhS)

Loe lisaks artiklit: Päästeamet selgitab, kui tihti kortermajade ahjusid ja pliite puhastada tuleb

Loe lisaks artiklit: Suitsu- ja vinguandurid ning sprinklersüsteemid võivad päästa elusid

‍