LHV juhatuse esimees: Eesti pangana hoolime väga sellest, et inimeste elukvaliteet paraneks

Nii mitmedki eestlase mure panga-, remondi- või renoveerimislaenu võttes on see, et raha läheb laenu tagasi makstes välismaale ning enda raske vaevaga teenitud raha ei kasutada kodumaiseteks investeeringuteks.  

LHV on aga selle juures üks erand. Kodumaise pangana soovitakse aidata jätkusuutlikuma Eestimaa suunas ja teha seda nii, et raha jääks kodumaale. 

LHV Panga juhatuse esimees Kadri Kiisel sõnas, et nad sõlmisid eelmisel kevadel Euroopa Investeerimisfondiga uue koostöölepingu, mille sisu on suunatud kestlikkusele ja klientide jätkusuutlikumate valikute toetamisele. Üks tähtsamaid valdkondi koostööst on Eesti elamufondi renoveerimise toetamine. Eesti kortermajadel on väga suur vajadus remondi järele – pea kolmveerand Eesti elanikest elab kortermajades ja ligi pooled renoveerimist vajavates majades, mis on peamiselt ehitatud aastatel 1950-1990. 

Järgmise 25 aasta jooksul vajaks ligi 75% hoonefondist ehk ca 14 000 korterelamut renoveerimist. Kredex jagab küll toetusi, kuid see maht on väike ning jaotatud erinevate perioodide peale, et kehtib “kes ees, see mees” põhimõte, ning paljud lükkavad toetusest ilma jäädes renoveerimist teadmata ajani edasi.

“LHV pakutavad uued märkimisväärselt soodsamad tingimused ja nüüd ka euribori langus on teinud renoveerimise paljudele kättesaadavamaks ja me ei näe ühtegi põhjust, miks peaks nii olulisi ja elukvaliteeti parandavaid töid edasi lükkama. Meie soov on anda selge impulss, et innustada võimalikult paljusid korteriühistuid ikkagi tegutsema,”  

sõnas Kiisel. “Vähe on mõjuvaid põhjuseid, miks peaks elanike elukeskkonna parandamist, samal ajal ka energiatarbe olulist vähendamist ja renoveerimise tulemusel ka oma vara väärtuse tõstmist edasi lükkama. Parem õhk korteris, stabiilsem temperatuur, võimaliku hallituse ja liigniiskuse likvideerimine ning lihtsalt visuaalselt ilus ja korras maja – kõik võidavad,” lisab Kiisel.

LHV eelmisest kevadest pakutav madalam marginaal ja 30-aastane laenuperiood aitavad kaasa sellele, et renoveerimistegevus oleks taskukohasem.  

Kortermaja energiaklassi parandamiseks või energiatarbe vähendamiseks pakub LHV laenu intressiga 1,29% + 6 kuu euribor. Renoveerimise tulemusena peaks hoone energiakulu vähenema vähemalt 30%.

Lisaks pakutakse korteriühistutele laenu ka muudeks remonditöödeks: juurdeehituse rajamiseks; hoovi, parkimisala või abihoonete korrastamiseks; aga ka projekteerimiseks; energiatõhususe projektideks; või päikesepaneelide paigaldamiseks. 

Nende tööde puhul, mis ei ole otseselt suunatud energiatõhususe parandamiseks, sõltub intress juba mitmest aspektist. Omafinantseering on LHV-s alates 0%, laenusumma alates 20 000 eurost ja kuumakseid aitab madalamaks tuua pikk kuni 30-aastane laenuperiood. Ühistu peaks olema Eestis registreeritud ja tegutsev, laenu saamiseks peaks ühistusse kuuluma vähemalt kaheksa korterit ning ühistul ei tohiks olla kehtivaid maksehäireid.

“Eesti pangana hoolime väga sellest, et meie hoonefond ja inimeste elukvaliteet paraneks. Tahame sellele kaasa aidata nii paremate laenutingimuste pakkumisega kui ka oma teadmiste ja kaasamõtlemisega» soovib panga juhatuse esimees Kiisel. 

“Meieni jõuab ka selliseid ühistuid, kellele teised pangad on eitava vastuse andnud – püüame koos leida lahendused, et soovitud renoveerimistööd saaksid ikkagi tehtud.

Lisaks oleme kodumaisel kapitalil põhinev pank, mis tähendab, et ka teenitav kasum jääb Eestisse ja läheb suuresti uute investeeringute ja laenudena Eesti majandusse tagasi, elavdab seda ja tekitab pikemas plaanis ka uusi töökohti.  

Hea meel on näha, et järjest enam eelistataksegi nii igapäevaste rahaasjade ajamisel kui ka finantseeringute puhul kodumaist panka,” ütles Kadri Kiisel lõpetuseks.