Elering andis mõned päevad tagasi teada, et alates uuest aastast suureneb elektriarve igas majapidamises. Kuigi see tähendab, et keskmine tarbija peab juurde maksma ligikaudu 3,5 eurot, siis osad tarbijad peavad maksma ka rohkem.

‍

Elering kirjutas enda lehel, et alates 2026. aasta algusest lisandub elektriarvele kaks uut rida. Keskmisele kodutarbijale on nende kogumõju umbes kolm kuni neli eurot kuus. Uute ridadega rahastatavad reservid aitavad ka tulevikus tagada, et elekter oleks meil alati olemas. Nende ridade eraldi väljatoomine arvel muudab elektriga seotud kulud läbipaistvamaks.

Esimene uus rida on tasakaalustamisvõimsuse kulu ehk selle rahaga tagatakse kiirelt reageerivate elektrijaamade ehk tasakaalustamisreservide (ehk sagedusreservide) teenus, mis hoiab elektrisüsteemi tasakaalus igal sekundil. Kui tootmine järsult muutub või ilmnevad ootamatud rikked, tulevad need reservid appi, et tuled ei kustuks ning tarbimine ja tootmine oleks jälle tasakaalus.

Teine uus rida on varustuskindluse tasu ehk see aitab Eestis töös hoida ja rajada juhitavaid elektrijaamu, mis tagavad, et ka keerulistes oludes (näiteks kui ühendused teiste riikidega on katkenud) oleks Eestil piisavalt elektrit.

Elering ise kirjutab, et uued arveread tähendavad rohkem läbipaistvust ja kindlust.

Kortermajaleht võttis Eleringiga ühendust ja uuris, mis saab nendest inimestest, kelle elektriarve on niigi kõrge ja kes peavad nüüd veel rohkem maksma hakkama. Nende kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas, et need kulud ja vastavad read elektriarvel ja võrguteenuse arvel tulenevad Riigikogu poolt elektrituruseadusesse sellel aastal tehtud muudatustest ehk nende kehtestamise või mittekehtestamise üle ei saa seega otsustada Elering.

“Eleringi roll on tagada elektri varustuskindlus. Püüame omalt poolt teha kõik, et varustuskindluse tagamiseks vajalikud uued kuluread oleksid võimalikult väikesed.

Mõistame, et kulude kasv ei ole meeldiv ja on inimesi, kellele see tekitab probleeme. Kindlasti saab ja peab selliseid inimesi ja peresid aitama Eesti sotsiaalkindlustussüsteem,” ütles Köster.

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooniosakonna kommunikatsioonipartner Ksenia Repson-Deforge selgitas tagamaid. “Siin on oluline täpsustada, et tegemist on ilmselt toimetulekutoetusega, mida ei maksa sotsiaalkindlustusamet, vaid kohalik omavalitsus inimesele, kes elab selle territooriumil ja vastab toetuse saamise kriteeriumitele,” ütles ta. 

Taotlemise tingimused ja toetuse määramise kord tulenevad sotsiaalhoolekande seadusest Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, sealhulgas ka elektrikulu:

• üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse (sh intress ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse);

• korterelamu haldamise kulud, sh remondikulud;

• renoveerimislaenu tagasimakse;

• vee- ja kanalisatsiooniteenused;

• soojavee tootmiseks tarbitud soojusenergia või kütus;

• küttekulud;

• elektrienergia tarbimisega seotud kulu;

• majapidamisgaas;

• maamaks (arvestuslikult kolmekordse elamualuse pinna ulatuses);

• hoonekindlustus;

• olmejäätmete veo tasu.

See tähendab, et raskustes inimene saab pöörduda oma KOV sotsiaalosakonda, kus hinnatakse tema sissetulekuid ja kulusid ning vajadusel makstakse toimetulekutoetust, mis aitab katta ka elektriarveid.