Parkimiskohtade lisalahendus kaubanduskeskuste parklast? Jaemüüjad ütlevad ei

Hiljutises Impulsi saates pakuti välja, et kaubanduskeskused võiksid pakkuda öisel ajal inimestel võimalust oma autod sinna parkida, kui neil oma maja lähedal ruumi pole. Tegu on küll ülla mõttega, aga jaemüüjad selle mõttega kaasa ei lähe.

Kust mure üldse alguse saab?  

Eestis toimus urbaniseerumine 20. sajandil, kus inimesed tulid maalt linna elama. Seda ajal, kui autosid oli riigis väga vähe. Inimese jaoks oli siis olulisem koht, kus elada, kuna transpordi alternatiivid olid kõndimine või ühistransport. Sajandi keskel ehitatud kõrged, üheksa-kümne korruselised majad, olid inimesi täis ning autodel ruumi ei olnud, sest need oli väga vähestel inimestel. Jah, majade juurde ehitati garaažid, kuhu inimesed said enda masinad jätta, kuid need ei olnud isegi üks ühele korteritega. Eesti taasiseseisvumisega ning vaba majandusega said inimesed endale hankida autosid ning siis tekkis uus probleem - kuhu autod parkida?

See probleem ei ole lahendatud isegi tänasel päeval ning nüüd on autosid veel rohkem. Tartus nt Annelinnas ning Ränilinnas on kõrgete majade läheduses ning ümber parklad olemas, kuid neid ei ole seal isegi iga korteri jaoks. Mõnes korteris on rohkem kui üks auto ning probleem on olemas. Seetõttu peavad inimesed tihti enda auto jätma majast tükk maad eemale, sest oma kodu juures ruumi ei ole. Kehtib “kes ees, see mees” mentaliteet ning näiliselt pole midagi teha. Ei ole võimalust ega ruumi ehitada parkimiskohti juurde, rääkimata siis veel parkimismajast.

Ei ole ebatavaline parkida auto majast isegi sadade meetrite kaugusele. See on ka põhjus, miks inimesed head parkimiskohta saades, ei taha seda ära anda ning isegi ei sõida autoga enam. Auto võib seista kuid ja kuid ühes kohas, sest omanik ei taha kohast ilma jääda. Ta invaliidistab end meelega, kuigi seda ei peaks tegema. Parkimine ja mitte parkimine tekitab naabritega konflikte. Üks on pahane, et pargitakse tema akna alla, kuigi endal kohta pole. Teine on pahane, et auto seisab mitu kuud ühe koha peal, võttes teistelt koha ära. Või siis teevad sõbralikumad naabrid omavahel koostööd, aidates teineteisel nii-öelda koht broneerida või teise saabumise ajaks kinni hoida. Ja see ei pruugi omakorda teistele meeldida.  

Tihedalt parkimine võib takistada ka nt prügiautode prügikastide juurde saamist. Selleks on paljude kortermajade juures sildid, mis ütlevad, et teatud päevadel ei tohi selle sildi juures või alates sellest sildist parkida. See võtab küll majaelanikelt parkimiskohad ära, aga hea põhjusega, sest kui prügiauto prügikastile ligi ei saa, siis nad ei jää sinna ootama, vaid lähevad minema. Prügikast jääb tühjendamata, sodi läheb haisema, ajab üle ning maja juures on uued probleemid. Ja seda kõike seetõttu, et keegi soovis enda maja juures parkida. Arusaadav, aga selline käitumine mõjutab kõiki teisi.  

Olenevalt territooriumi disainist, võivad tihedalt pargitud autod takistada ka operatiivsõidukite, nagu kiirabi ja tuletõrje, juurdepääsu majale. Mõtle, kui sul on hädaolukord ning oled helistanud kiirabisse, aga nende abi viibib, kuna neil ei ole võimalik majale ligi pääseda, sest autod on ees või neil pole kuhugi parkida. Aga siis on juba häda käes ning parkimine on viimane asi, millele mõeldakse.  

Kodu juures parkimine võib sõidukid viia ka haljasalale, mis märjal ja mudasel ajal võivad selle ära rikkuda. Mõnda inimest see üldse ei häiri, kui muru sees on pikad ja sügavad rattajäljed, teiste jaoks on see suur probleem. Siis tekib korteriühistus vaidlus, naabrid on teineteise peale pahased ning ühistu peab haljastustööde tegemiseks raha välja käima.  

Tihti on mitte parkida saamise põhjus palju lihtsam - õhtul väsinuna töölt tulles tahab inimene lihtsalt auto ära parkida ja puhkama minna. Aga kui siis peab veel endale parkimist otsima hakkama, siis sellest võib tekkida stress ning väheneb puhkamise aeg. Ning siinkohal ei ole probleemid vaid vanad, aastakümneid tagasi ehitatud kortermajad. Uusarenduste juures võivad samuti need probleemid tekkida, kui arendajad pole garanteerinud ühte auto kohta vähemalt ühe korteri peale.  

Mis siin oleks lahendus? Impulsi saates pakuti välja, et kaubanduskeskused võiksid öösel lasta enda parkimisplatsidel parkida. Keskused on ehitatud selliselt, et hoone ümber on kõvasti parkimisruumi ning öösel on keskused enamasti kinni ja tühi ruum lihtsalt seisab. Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela sõnas, et nemad pole õige koht, kellelt parkimisvõimalusi saada, sest nemad rendivad enda ruume.

“Hetkel on ideetasandil plaanile veel vara konkreetseid kommentaare anda. Selveri jaoks on esmatähtis, et kliendid saaksid kaupluste juures mugavalt parkida. Taustainfoks: Selver tegutseb üüripindadel ning parklate haldamise ja korraldusega tegelevad valdavalt kinnistu omanikud. Seetõttu soovitame täpsemate kommentaaride saamiseks pöörduda keskuste poole,” ütles ta.

Rimist öeldi konkreetne ei, sest nemad kasutavad öist aega parklate hooldamiseks ning parkivad autod takistavad seda teha. Rimi Eesti kinnisvarajuht Jekaterina Sirak ütles, et kortermajade parkimisprobleem on arusaadavalt terav ning ideed alternatiivsete lahenduste leidmiseks on igati tervitatavad. Mõte kasutada öisel ajal kaubanduskeskuste parklaid tundub esmapilgul loogiline, kuid praktikas on sellega mitmeid probleeme.

“Kaubanduskeskuste parklad vajavad öösiti hooldust ja lumekoristust ning öine parkimine takistaks nende tööde tegemist,” tõi ta välja.  

Ta lisas: “Samuti on reaalne oht, et autod jäävad sinna väga pikaks ajaks või lausa püsivalt, millega kaasneb vastutus ja lisakulud, millega kauplejad tegeleda ei soovi. Lisaks tekivad keerulised küsimused vastutuse ja kindlustuse osas.”

“Kuigi idee aitab olulist teemat fookuses hoida, ei ole see pikaajaliselt kuigi jätkusuutlik lahendus. Pigem vajab parkimisküsimus terviklikku lähenemist kohalike omavalitsuste, arendajate ja korteriühistute koostöös,” ütles Sirak lõpetuseks.

‍