Siseministeeriumi nõunik: kahjuks ilma kohustuse ja selgete suunisteta ei hakata Eestis varjendeid rajama

Üha enam muutuvas maailmas ei ole turvalisus ja ohutus sama tõenäolised nagu need olid kümmekond aastat tagasi. Eesti peab end oma geograafilise asukohta tõttu rohkem kaitsma kui nt mõned Lääne-Euroopa riigid. Aga sellise mentaliteediga oleme me kasvanud ja see on kahjuks sellel pool Euroopat tavaline.

Üks suur asi, mida me saame ära teha, on rajada varjendid, kuhu on võimalik ohu eest pageda. Mõned nädalad tagasi testiti üle Eesti häiresignaali, mille kvaliteet ei olnud just parim ja mille vigade parandamisega nüüd tegeletakse. 

Riigikogus on praegu eelnõu, mis näeb ette, et avalikud varjendid peavad olema rajatud sellistesse ehitatavatesse suurtesse hoonetesse (alates 10 000 m²), kus käib palju inimesi, alates 1.07.2026, ja mitteavalikud varjendid peavad olema rajatud elumajadesse, büroohoonetesse (alates 1200 m²), tööstushoonetesse (alates 1500 m²) jm, mis ehitatakse peale 1.07.2028.

Mis täpsemalt on varjend ja mis eesmärki peab see täitma?  

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan sõnas, et varjend on spetsiaalselt ehitatud ja tugevdatud hoone osa, mis kaitseb plahvatuste, lööklaine ja lenduvate esemete eest ning pakub kaitset ka saastunud välisõhu eest.

Varjend võib olla rajatud maa-alusele korrusele, aga see võib olla ka maapealne, kui suudetakse täita varjendile esitatavad nõuded.

“Kindlasti tuleb siinkohal rõhutada, et varjend võib (ja isegi peab) igapäevaselt olla kasutuses ka muudel eesmärkidel, näiteks panipaiga või tehnoruumina – tühjasid ruume me majadesse ei nõua. Samuti annab selline ristkasutus meile kindluse, et kõik vajalik on olemas ja töötab, sest kui hoone osa on igapäevases kasutuses, on tõenäolisem, et nt läbi läinud elektripirn või puudu olev veeanum avastatakse kiiresti ja asendatakse,” täpsustas Tikan.

Juba olemasolevasse majja varjendi rajamisel võib olla probleem see, et kõik majaelanikud sinna ära ei mahu. Uusarendustes ei tohiks see probleem olla, sest varjendid ehitatakse juba alguses selliselt, et seal kõigil ruumi oleks. Üleüldse peab varjend olema sellise suurusega, et sinna mahuks see hulk inimesi, kes kõrgendatud ohu korral tõenäoliselt selles hoones oleksid. Nt kui on ette näha, et kriisiolukorras on selles hoones poole vähem inimesi kui tavaliselt, siis saab varjendi rajamisel seda arvesse võtta. Samas on põhimõte, et kõigil inimestel, kes kriisiolukorras Eestis on, peab olema võimalus varjuda.

Varjendid ei ole alati olnud kohustuslikud.

Eesti on territoriaalselt väike riik, mistõttu on ääretult oluline, et inimesed jõuaksid ohu korral kiiresti turvalisse kohta. Kõige parem on, kui nad saavad jääda samasse hoonesse, kus nad parasjagu viibivad ning liikuda selle turvalisse ossa. Seepärast kehtestataksegi nõue, et uued suuremad elu- ja avalikud hooned, kus inimesed viibivad pikema aja jooksul, peavad sisaldama varjumiseks sobivat kohta.  

“See ei ole lihtsalt bürokraatlik lisakohustus, vaid hoolega kaalutud võimalus parandada  elanike turvalisust. Kahjuks ilma kohustuse ja selgete suunisteta ei hakata Eestis varjendeid rajama, see on meie kogemus ka Soomest ja Rootsist,” tunnistas Tikan.

Et uusarendusse ikka varjendid saaks ehitatud ja kinnisvaraarendajad sellest mööda ei vaataks, et kulusid kokku hoida, selle eest peab osaliselt vastutama kohalik omavalitsus, kes ehituslubasid väljastab. Kui projektis varjendit kirjas pole, siis ehitusluba ei saa. “Oleme selleks ettevalmistanud seaduse eelnõu, mille alusel seda nõutakse. Eelnõu näeb ette varjendite rajamise nõude uutele kavandatavatele hoonetele, mis ei ole veel saanud ehitusluba, ja hakkaks kehtima alates 2026 suvest (avalikud varjendid) ja 2028 (mitteavalikud varjendid),” sõnas Tikan. 

Seega, kohustus rajada uutesse hoonetesse varjend ei mõjuta vaid kinnisvara arendajaid, vaid kõiki hoone püstitajaid, kelle hoone vastab parameetritele, millest alates tuleb varjend rajada. Ehitusõigust viib enda territooriumil ellu KOV, kes väljastab ehitus- ja kasutuslubasid. Samas on õigusloomesse olnud pidevalt kaasatud ka projekteerijad, kes samuti on kursis kavandatava kohustusega, et juba projekteerimisel nõudeid arvesse võtta. Järelevalvet nõuete täitmise üle hakkab tegema päästeamet sarnaselt, nagu ta praegu teeb järelevalvet tuleohutusnõuete täitmise üle nii ehitusprojektides kui valminud ehitistes.

Selguse mõttes tuleb lisada, et  lõplik rakendusaeg sõltub seadusandlikust protsessist ning selgub alles siis, kui eelnõu on läbinud kõik vajalikud kooskõlastused ja saanud heakskiidu. 

Varjendite rajamisel on inimeste jaoks olnud mureks, et see suurendab ehituskulusid, Mari Tikani sõnul väidetakse, et see tõstab neid 5-10 protsenti või enamgi. Siseministeeriumi prognoosi järgi, mis tugineb Soome praktikale, jääb ehitushinna kasv keskmiselt 2–3% juurde (ja võib mõnel juhul olla isegi madalam).  

Kulu sõltub suuresti projekteerimise oskuslikkusest – kui varjend kavandatakse hoone loogilise osana, näiteks keldri või esimese korruse osana, siis tuleb lihtsalt tugevdada juba planeeritud konstruktsioone. Oluline on siinkohal märkida ka seda, et ehkki varjend peab vastama kindlatele nõuetele, saab selle igapäevane kasutus olla midagi muud, näiteks mängusaal, hoiukoht või maa-alune parkla, sõltuvalt hoone omaniku valikust. Seega peaks varjendile mõeldud ruum saama niigi regulaarselt kasutatud ja selle rajamiseks tehtud kulutus ei lähe tühja.

“Ehituskulud võivad tõusta 2-3%, kuid kuidas see mõjutab kinnisvara müügihinda, meie kindlalt prognoosida ei saa,” sõnas Tikan.  

“Küll aga oleme suhtluses pankade ja kinnisvara arendajatega saanud teadmise, et hilisem kinnisvara müügi hinna tõus saab olema marginaalne. Ja pigem on uue kinnisvara soetajad valmis varjendi olemasolul hoones maksma ka pisut kõrgemat hinda,” usub nõunik. 

“Juhime ka tähelepanu, et noored pered väikeste lastega eelistavad pigem vanemaid kortereid, seega ei saa ka nemad nii tugevalt võimaliku kinnisvara kallinemisega pihta. Oleme arvamusel, et varjend on oluline majaelanikele, sest see aitab mõelda läbi enda pere kriisiplaan ja teadmine, et oma kortermajas on selleks sobilik koht, on kindlasti oluline argument kodu soetades,” loodab Tikan.

Vanu maju renoveeritakse ja remonditakse üle Eesti. Kas ka nemad peavad leidma vahendid varjendi rajamiseks?  

Tikan sõnas, et kohustuslik see neile ei ole, kuid neil tuleb 1. juuliks 2027 koostada varjumisplaan ja võimalusel kohandada varjumiskoht 1. juuliks 2028. On oluline lisada, et ka see teave, et hoones ei ole varjumiseks sobivat kohta, on selle kasutajatele oluline, sest see aitab valmistuda kriisideks ning mõelda läbi, kuhu ootamatutes olukordades liikuda. Päästeamet on andnud juhiseid, et igaühe kodus võiks leida sellise koha, kus pole läheduses aknaid või uksi ning ohu korral tuleb liikuda sinna. 

Külastage päästeameti kodulehekülge, et saada rohkem infot. 

Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel

‍