Soome karmistab üüriseadust – kuidas on samad küsimused lahendatud Eestis?

Soome riik on otsustanud enda kolm kümnendit vanu üüriseaduseid uuendada, tehes need üürileandja poolt soodsamaks. Liiga palju on olukordi, kus üürnikud kuritarvitavad üürileandja usaldust ja vara ning sellele püütakse nüüd piir panna. 

Uue seaduse järgi muutuvad üürnike jaoks alljärgnevad tegurid. Iga punkti eesmärgiks on kaitsta üürileandja huvisid ning takistada pahatahtlike üürnike tegutsemist.

Soomes uue seaduse järgi: 

1. Üürileandja peab lepingu lõpetamisest ette teatama 4 kuud varem senise 6 kuu asemel.

2. Häirivast üürnikust on lihtsam vabaneda ja hoiatus võib olla elektrooniline. Antakse hoiatus elektrooniliselt ja kui  häirimine jätkub korteris, saab katkestada lepingu. 

3. Lepingu lõppemisel tuleb tagatisraha tagastada 14 päeva jooksul. Kui tagatisraha ei tagastata, tuleb sellest samuti 14 päeva jooksul üürnikule teada anda.. 

4. Korteris ja rõdul on lubatud suitsetada ainult üürileandja loaga lepingus, muul juhul on keelatud.

5. Lepingu lõppemise päev on välja kolimise päev. 

6. Lepingus märgitud üüri võib tõsta, kui sellest on üks kuu ette teatatud.

7. Korteriühistu saab Airbnb tegevusse lihtsamini sekkuda. Edaspidi on Soome korteriühistul õigus võtta lühiajaliselt välja üüritud korter ajutiselt ühistu hallata, kui selline lühiajaline üürimine põhjustab teistele elanikele ebaharilikke kulusid või häirib tavapärast elukorraldust. Sellised kulud võivad tekkida näiteks siis, kui ei järgita jäätmete sorteerimise ja käitlemise nõudeid. Lühiajalise üürimise täielikuks keelamiseks korteriühistus on ka edaspidi vaja kõigi korteriomanike ühehäälset otsust üldkoosolekul.

Kuidas on olukord aga Eestis?

Seda selgitas Domus Kinnisvara jurist, maakler ja koolitaja Kairi Ummus. “Meil on ka Eestis üüriõiguse muutmise eelnõu Vabariigi Valitsuse poolt algatatud. Eesmärk on muuta omanikule lihtsamaks võlgades oleva üürnikuga lepingu lõpetamine. Hetkel kehtib Eestis eluruumi üürilepingutele üsna karm seaduse regulatsioon ning kõik, mis üürniku kahjuks kokku lepitakse, on tühine,” sõnas Ummus.

Ummuse sõnul eristatakse tähtajatuid ja tähtajalisi üürilepinguid ning neile on ette nähtud seaduses korralised ja erakorralised lõpetamise alused. Äriruumidele on regulatsioon vabam ja kokku saab omavahe leppida erisusi.

Näiteks erakorraline üürilepingu lõpetamise õigus omaniku poolt:

*Üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva Üüri, Kõrvalkulude ja hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega;

*Üürniku poolt võlgnetav Üür või Tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva Üüri;

*Üürniku poolt võlgnetavad Kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt Kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud;

*Üürnik halvendab Eluruumi või Sisustuse seisundit või kasutab Lepingu eset vastuolus Lepingus nimetatud otstarbega, ei arvesta majaelanike huvidega ja ei ole rikkumist kõrvaldanud ega heastanud mõistliku tähtaja jooksul peale Üürileandjalt vastavasisulise hoiatuse saamist;

*Üürnik rikub korduvalt või olulisel määral või tahtlikult Lepinguga võetud kohustusi.

Kas korteriühistu saab ühistus lühiajalise majutuse ära keelata?

Seda olukorda on selgitanud HUGO.legal oma artiklis. Lühiajalise majutuse keeldu võib korteriühistu küll põhikirjas sätestada, kuid sellega ei saa piirata korteriomaniku seadusest tulenevaid õigusi ning vaidluse korral ei pruugi selline keeld kehtida. Samas võib see toimida korteriomanike omavahelise kokkuleppena ja anda selge sõnumi, et lühiajaline üürimine ei ole majas soovitud ning võib häirida naabrite rahu.

Kuigi lühiajalist majutusteenust ei saa kortermajas täielikult keelata, peavad ka lühiajalised üürnikud järgima majaelanikega samu reegleid. Korteriomanik vastutab selle eest, et tema külalised ja üürnikud ei häiriks teiste elanike rahu ega kahjustaks ühisvara. Probleemide korral saab kasutada tavapäraseid õiguskaitsevahendeid, näiteks kutsuda politsei või nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Tõsiste ja korduvate rikkumiste puhul võib äärmusliku abinõuna nõuda ka korteri võõrandamist, kuid see on pikk ja keeruline protsess.