Traagilised rõduõnnetused Soomes: kas Eestis on põhjust muretsemiseks?

Soome väljaanne Iltalehti kirjutab juuli algul toimunud rõduõnnetusest, kus rõdult pudenes alla rõduklaas ning tõstatab laiemalt rõdude ohutuse teema.  

Jaanilaupäeva õhtul aga hukkus Vantaa Tikkurilas umbes 30-aastane mees, kes kukkus viienda korruse rõdult alla. Õnnetuse põhjused on veel selgitamisel, sealhulgas uuritakse, kas juhtunus võisid rolli mängida rõdu konstruktsioonilised puudused. Tegemist oli juba kolmanda rõduõnnetusega Tikkurilas viimaste aastate jooksul, kuid politsei kinnitusel ei ole juhtumid omavahel seotud.

Soome õnnetuste uurimised on toonud esile ka laiemad rõdude ohutusprobleemid. Õnnetuste uurimiskeskus (Otkes) hoiatab, et paljudel kortermajadel kasutatavad tsementkiudplaadid ei pruugi olla piisavalt tugevad, et takistada inimese kukkumist – isegi väikese lapse kokkupõrge võib mõnel juhul plaadi purustada. Kui klaaspiiretele kehtivad kindlad löögikindluse nõuded, siis tsementkiudplaatidele samaväärseid nõudeid ei ole.

Vaatame, milline on rõdude ohutus Eestis, ning küsime selle kohta kommentaare Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA). Küsimustele vastab TTJA ehitiste ohutuse ekspert Urmo Karu. 

Milline on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti roll rõdupiirete ja rõduklaaside ohutuse järelevalves üldse ning millal sekkub amet?

TTJA teostab riiklikku järelevalvet eelkõige ehitiste kasutusjärgse ohutuse üle, mille üheks osaks on ka rõdude, rõdupiirete ja rõduklaaside ohutus. Amet kontrollib ehitiste ohutust nii plaanilise järelevalve raames kui ka laekunud teadete põhjal. Ohu või puuduste tuvastamisel teeb TTJA hoone omanikule, korterelamu puhul üldjuhul korteriühistule, märgukirja või algatab järelevalvemenetluse. Menetluse käigus juhitakse tähelepanu vajalikele meetmetele, et tagada ehitise edasine ohutu kasutamine.

Kes vastutab Eestis uute rõdupiirete ja rõduklaaside nõuetele vastavuse kontrollimise eest enne nende kasutuselevõttu?

Nõuetele vastavuse tagamine algab projekteerimisest. Projekteerija ülesanne on kavandada lahendused, mis vastavad kehtivatele nõuetele ja heale ehitustavale. Ehitaja kohustus on rajada ehitis vastavalt projektile ja kehtestatud nõuetele. Uusehitiste puhul on oluline roll omanikujärelevalvel, kelle ülesanne on kontrollida, et ehitustöid tehakse ehitusprojekti kohaselt. Riikliku järelevalve vaatest on kohaliku omavalitsuse ülesandeks kontrollida kasutusloa menetluses ehitise vastavust nõuetele ning ehitamise nõuetekohasust, sealhulgas rõdude kasutuseelset ohutust.

Kes kontrollib renoveeritavate rõdupiirete ja rõduklaaside vastavust ehitusnõuetele?

Rõdupiirete ja rõduklaaside renoveerimine on üldjuhul ehitusteatise ja ehitusprojekti kohustusega tegevus. Kuigi selliste tööde puhul ei ole omanikujärelevalve kaasamine alati kohustuslik, peab TTJA selle kasutamist väga oluliseks. Hoone omanikul ehk tellijal on soovitatav kaasata pädev omanikujärelevalve spetsialist, kes suudab hinnata tööde kvaliteeti, nõuetekohasust ja ohutust enne tööde vastuvõtmist. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on kontrollida kasutusteatise menetluse käigus tehtud tööde nõuetekohasust, sealhulgas rõdude ja rõdupiirete ohutust. 

Kes vastutab pärast hoone valmimist/renoveerimist rõdupiirete ja rõduklaaside ohutuse eest – kas korteriühistu, omanik, ehitaja või projekteerija?

Ehitusseadustiku kohaselt vastutab ehitise omanik selle eest, et ehitis vastaks kogu kasutusaja jooksul õigusaktides sätestatud nõuetele ning oleks ohutu kasutada. Samuti peab omanik tagama ehitise korrashoiu. Korterelamute puhul lasub see vastutus korteriomanikel ühiselt läbi korteriühistu. Seetõttu on oluline kaasata ehitus- ja renoveerimistööde kavandamisse ning elluviimisse pädevad projekteerijad, ehitajad ja vajaduse korral ka omanikujärelevalve. Nii on võimalik ennetada ehitusvigu ning vältida hilisemaid vaidlusi ja ohutusriske.

Kas korteriühistul on kohustus tellida rõdupiirete või rõduklaaside perioodilisi ülevaatusi? Kui jah, siis kui sageli ja milliste õigusaktide alusel?

Õigusaktidest ei tulene korteriühistule ega hoone omanikule kohustust tellida rõdupiirete või rõduklaaside regulaarseid perioodilisi ülevaatusi kindla ajavahemiku järel. Samas tuleb ehitise omanikul hinnata kontrollide vajadust lähtuvalt ehitise seisukorrast ja konstruktsioonide eripäradest. Kahjustuste või kulumise ilmnemisel tuleks probleemsed kohad viivitamata spetsialistidel üle vaadata. Ülevaatused võivad olla vajalikud ka juhul, kui rõdude konstruktsioonide või rõdusüsteemide tootjad on kasutus- või hooldusjuhendites ette näinud regulaarse kontrolli ja hoolduse. Sellisel juhul tuleb omanikul juhendites toodud nõudeid järgida.

Kas TTJA hinnangul on Eestis kehtivad nõuded ja järelevalve piisavad, et vältida Soomes aset leidnud sarnaseid juhtumeid?

TTJA-le ei ole teada Soomes toimunud juhtumi täpsed asjaolud ega rõduklaasi purunemise põhjus. Üldjuhul võivad klaaside purunemist põhjustada füüsilised vigastused, ebasoodsad ilmastikutingimused, tootmisvead või paigaldusvead. Mõnel juhul võib klaas saada kahjustada ilma kohese purunemiseta ning puruneda alles hiljem erinevate asjaolude kokkulangemisel. Samuti on maailmas harvad juhtumid, kus karastatud klaas puruneb iseeneslikult tootmisprotsessis sisse jäänud ohu tõttu.

TTJA hinnangul on Eestis kehtivad nõuded ja järelevalvesüsteem piisavad, et tagada rõdupiirete ja rõduklaaside ohutu projekteerimine, ehitamine ning kasutamine. Kuna rõdud on ehitiste osad, mille kasutamisega võivad kaasneda kõrgendatud ohutusriskid, pööratakse neile järelevalves erilist tähelepanu nii ehitise kasutuselevõtmisel kui ka selle hilisema kasutamise käigus.