Asjaõigusseaduse kohaselt võis kinnisomandist loobuda riigi kasuks, kuid praktikas on riigil keeruline halvas seisukorras ja tühjenevates korterelamutes loovutatud kinnisasjadele parimat kasutust leida. AÕS § 126 muutmise eesmärk oli muuta kinnisomandist loobumise regulatsiooni selliselt, et loovutatud kinnisasja omand ei läheks üle riigile nagu see oli varem, vaid kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV), kelle ülesanne on kujundada atraktiivne ja toimiv elukeskkond.  

Samuti nähakse ette riigi rahalised toetusmeetmed, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel lahendada kinnisomandist loobumisega seotud kohaliku elu probleeme. 

Valga vallavalitsuse seisukoha osas vastas küsimustele nende kommunikatsioonijuht Andero Ojamets.

Kuidas KOV hindab, kas kinnisomandist loobumine on põhjendatud? Millised kriteeriume arvestatakse (tehniline seisukord, sotsiaalsed probleemid, võlad)? Kas KOV on kohustatud vastu võtma kõik loovutatavad korteriomandid? Või on õigus keelduda ja mis alustel? 

Kuna tegemist on seadusemuudatusega, mis jõustus hiljuti, ei ole veel praktikat ja pole võimalik sisukaid vastuseid anda. Kui omanik on omandist loobumise tahte esitanud ja notar selle vormistanud, ei saa vald keelduda ega asjaolusid hinnata, vaid peab saadud vara valitsema. Täpselt samamoodi on pärimise teel saadud kinnisvaraga.

 Kas KOV osaleb edaspidi korteriühistu üldkoosolekul ja hääletab otsuste poolt või vastu? 

Juba praegu on valla omandis peamiselt pärimise teel omandatud üle 20 korteri erinevates korteriühistutes. Vald on osalenud üldkoosolekutel ja hääletanud valla huvisid arvestades nii poolt kui vastu sõltuvalt otsusest.

Kuidas välditakse olukorda, kus KOV-ist saab “probleemsete korterite ladu“? Kas KOV-il on strateegia tühjenevate korterelamute ja piirkondade jaoks? Või käsitletakse juhtumeid üksikute objektidena?

Vald on talle põhitegevuseks mittevajalikud korterid võõrandanud juhul kui korter asub toimivas korteriühistus. Tühjenevaid korterelamuid on vald lammutanud riigipoolsete toetusmeetmete abil. Kõigepealt on vald omandanud kõik hoone korterid KAHOS ( Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse) alusel tasu eest, seejärel hoone lammutanud ja korteriühistu lõpetanud. Nüüd tekkib vallal võimalus omandada kinnisvara tühjenevas hoones odavamalt, tehes loobujale ettepaneku kinnisasi tasuta loovutada. Vallal on strateegia välja töötatud, kuid ilma riigipoolse toeta ei ole võimalik seda ellu viia.

Mis saab korteri varasematest võlgadest pärast loovutamist? Kas need kustutatakse,  jäävad ühistu kanda, lähevad KOV-ile üle?  

Võlad ei lähe üle, need jäävad loovutaja kanda, vald vastutab käendajana loovutatud vara väärtuse ulatuses. Enamus vallale kuuluvatest korteritest on sotsiaalabi vajavatele isikutele ja peredele üürile antud. Korra osas teeb vald koostööd ühistu juhtorganitega. Kasutusotstarvet vald ei muuda, korterid antakse üürile vaid eluruumina.