Ehitusinsener selgitab: kuidas korrastatud kodu muudab elukeskkonda ja kodutunnet

Eestis on pidevalt aktuaalne, et vanad, juba aastakümneid tagasi ehitatud kortermajad, tuleb renoveerida, kuid nagu inimesed oma kogemusest räägivad, siis ei ole kõik alati ühte meelt ning lihtne renoveerimine kujuneb hoopis läbirääkimiste kadalipuks.

Kortermajaleht võttis ühendust ettevõttega Majahoid OÜ, mis tegutseb kinnisvara haldamise ja hooldamise valdkonnas. Nende juhatuse liige Erki Maasing, kes on diplomeeritud ehitusinsener (tase 7) ja kinnisvarahaldur (tase 5), kes rääkis, et nende halduses on mitmeid hooneid ning tänaseks on nõustatud umbes 20 kortermaja renoveerimisel. Seetõttu ta saab vastata nii üldisemalt renoveerimise protsessi kohta kui tuua näiteid ka konkreetsete majade kogemusest.

“Inimeste veenmisega tegelesin aktiivsemalt umbes 2018. aastal, kui esimesed majad renoveerimisse läksid. Tagantjärele saab öelda, et see töö tasus ennast ära. Täna on nende majade elanikud väga rahul: elamistingimused on kaasaegsed, majad on korrastatud ning paljudel juhtudel on juba ligi pool renoveerimislaenust tagasi makstud,” tõi Maasing välja. 

Kortermajade puhul leidub peaaegu alati ka skeptikuid. See on täiesti tavapärane, sest renoveerimine on suur otsus ja inimestel on sageli hirm kulude, laenu või muudatuste ees. Õnneks annab korteriomandi- ja korteriühistuseadus otsuste tegemiseks selge raamistiku ning kui enamus on poolt, saab vajalike sammudega edasi minna.

“Minu hinnangul on kortermaja renoveerimine väga oluline eelkõige hoone eluea pikendamise seisukohalt. Kui maja renoveeritakse terviklikult ja õigesti, vähenevad energiakulud, paranevad sisekliima ja elamismugavus ning oluliselt väheneb ka erinevate avariide risk. See puudutab nii vee-, elektri- kui ka küttesüsteeme. Lisaks muutub kogu elukeskkond kaasaegsemaks ja meeldivamaks. Renoveeritud kortermajas on tavaliselt lihtsam ka korterit müüa, sest ostjad hindavad korras tehnosüsteeme ja väiksemaid tulevasi lisakulusid,” tõi Maasing välja mitmeid positiivseid aspekte.

Teiste kortermajade ees võib renoveerimise eelis olla see, kui ühistu suudab vaadata maja seisukorda tervikuna, mitte teha ainult üksikuid hädapäraseid parandusi. Maasingu sõnul on kõige mõistlikum hinnata kriitilise pilguga nii konstruktsioone kui ka tehnosüsteeme, sest just nende korrasolek on maja toimimise alus. Kui neid probleeme õigel ajal ei lahendata, lähevad kulud tulevikus reeglina veel suuremaks.

“Meie kogemuse põhjal on oluline ka see, et inimesed näeksid renoveerimise tulemust päriselus. Soovitan alati käia vaatamas juba renoveeritud maju. Kui minna sellisesse majja sisse, on vahe kohe tuntav: trepikoda on puhas ja värske, seinad korrastatud, üldmulje kaasaegne ning inimestel on parem tunne oma kodus elada. See aitab sageli rohkem kui ükskõik milline teoreetiline selgitus,” tõi Maasing välja.

“Teistele korteriühistutele soovitan eelkõige mitte lükata otsuseid liiga kaua edasi. Mida kauem vajalikud tööd edasi lükata, seda suuremaks probleemid tavaliselt kasvavad. Samuti on oluline elanikele rahulikult ja arusaadavalt selgitada, miks renoveerimine vajalik on, millist kasu see annab ning millised riskid kaasnevad siis, kui midagi ette ei võeta,” rõhutas Erki Maasing.