Miks mõned majad jäävad tänavapildis silma valedel põhjustel?

Linnas ringi käies paistavad väga hästi silma majad, mida ei ole juba aastakümneid hooldatud, puhastatud ega pestud. Nendel majadel koorub värv maha ja kuigi elanike jaoks on korterid majas ise korralikud, siis väliselt on hooned eemaletõukavad. Ära lase seda enda majal juhtuda!

Fassaadipesu pole ainult ilu pärast – see kaitseb ka maja konstruktsiooni

Fassaadipesu võib tunduda kui vaid olemasoleva pinna puhastamine, et see väljast vaadates ilus tunduks. Aga see ei ole kaugeldki nii. Fassaadipesu on üks olulisemaid hooldustöid, mis aitab säilitada hoone välisilmet, väärtust ja konstruktsiooni pikaealisust.  

Fassaadipesu on üks lihtsamaid ja taskukohasemaid viise, kuidas kortermaja turuhinda tõsta. Pärast pesu näeb hoone oluliselt noorem ja hoolitsetum välja, mis loob parema esmamulje nii elanikele kui potentsiaalsetele ostjatele või üürnikele.

Lisaks esteetikale on fassaadipesul ka praktiline kasu. Puhastades fassaadi ja muud välispinnad (nt trepid, soklid, äärekivid), takistatakse niiskuse, mustuse ja mikroorganismide kogunemist, mis võivad aja jooksul nõrgestada konstruktsioone, põhjustada mädanemist ja lühendada hoone eluiga.

Isegi silmale nähtamatu mustus võib imbuda läbi katuse, akende või seinte mikropraode ning tekitada varjatud kahjustusi. See võib viia fassaadi pragunemiseni ja lagunemiseni ning pikemas perspektiivis suurendada riski, et majaga juhtub midagi tõsisemat.

Seega on fassaadipesu mitte ainult visuaalne uuendus, vaid ka oluline ennetav hooldus, mis aitab pikendada hoone eluiga ning säilitada või suurendada kinnisvara väärtust.

Elo Sagor puhastusteenuseid pakkuvast ettevõttest Minu Teenused rõhutab, et regulaarne fassaadipesu aitab hoida pinna puhtana ning vältida materjalide kulumist, pragunemist ja lagunemist. See on eriti oluline krohvitud ja puitfassaadide puhul, mis on keskkonnamõjudele tundlikumad.

Elo Sagor: „Meie eesmärk on anda inimestele rohkem aega kõige olulisemaks.“

Minu Teenused puhul on tegu kasvava pereettevõttega, kus väärtustatakse nii oma kliente ja töötajaid. Tallinnas tegutsev ettevõtte töötajad on väljaõppinud spetsialistid, kes lähtuvad töö tegemisel tulemuspõhisusest. “Meie pere eesmärk on anda klientidele aega – et nad saaksid tegeleda koristamise asemel sellega, mis päriselt aitab neil oma eesmärke saavutada ja tulemusteni jõuda,” sõnas Sagor.  

Igapäevane koristamine, näiteks tolmuimejaga korteri puhastamine, võtab inimestelt palju aega. Kui keegi aitaks just nende väikeste, kuid ajamahukate toimetustega, jääks rohkem aega tegeleda sellega, mis on inimese jaoks tõeliselt oluline.

Minu Teenused on seni pakkunud kodukoristusteenuseid, kuid tänaseks on laienenud ka välitöödele – fassaadipesule ja tänavakivide puhastusele, mis sobivad hästi just korteriühistutele.

Varjatud ohud: mida mustus tegelikult sinu majaga teeb?

Kui majale pole pikalt fassaadipesu tehtud, siis on mitmed ohud, mis võivad majal peagi esineda. Sagori sõnul hakkavad siis suuremat rolli mängima looduslikud tegurid nagu niiskus, sammal ja hallitus, mis mõjutavad aeglaselt, kuid järelekindlalt hoone viimistlust ning pikemas perspektiivis ka, nagu eelnevalt öeldud, konstruktsiooni. Näiteks võib niiskus imbuda läbi mikropragude, tekitades seintesse hallitust või põhjustades värvikihi irdumist. Puitmaterjalidel võib see tähendada mädanikku, krohvitud pindadel pragunemist ja lagunemist.  

“Pealtnäha „ainult määrdunud“ fassaad võib varjata juba tõsisemaid probleeme,” rõhutas Sagor.  

Ja pesuga ootamine on kasulik ainult nendele mikroorganismidele, mis pinnase all elavad. 

Fassaadi pesemisel loeb ka õige aeg – millal alustada?

Nagu ka muude hooldus- ja remonditööde puhul on ka hoone fassaadipesu tegemiseks kindel aeg, kuid selles osas saab ka paindlik olla. Elo Sagor leiab, et fassaadi hooldust ja värskendust tasub ette võtta eeskätt kevadel või varasügisel. Sel ajal on temperatuurid sobivad – mitte liiga kuumad ega liiga niisked, mis ei ole sobivad vaid töötajatele, vaid tagab nii pesuainete kui ka võimaliku järelhoolduse (nt värvimine või immutamine) parema toime. “Samuti on pärast talve fassaad enamasti kõige mustem ning vajab niikuinii puhastust,” lisas Sagor.

Miks ei tohi fassaadipesus universaalseid lahendusi usaldada?

Pesurid ja pesuvahendid ei ole universaalsed ning materjalist oleneb, kuidas pesule läheneda. Samamoodi on ka fassaadipesuga. Nt puitmaja fassaad tahab ühte lähenemist ning betoonist maja teist. Lisaks mängib rolli ka, kas hoone on naturaalset värvi (ehituseks kasutatud materjali originaalvärvus) või on see värvitud, nagu enamus maju ikka on.  

“Krohvitud fassaadile sobib kõige paremini madalsurvepesu koos spetsiaalse fassaadipuhastusvahendiga, samas kui puitpindade puhul on mõistlikum kasutada pehmet harja ja õrnemaid pesuaineid,” selgitas Sagor. 

Kivifassaadid taluvad üldiselt paremini ka survepesu, kuid tasub olla ettevaatlik vuukide ja pragude osas. Klaas- ja metallpinnad vajavad neutraalseid vahendeid ning triipude vältimiseks tuleks kasutada pehmet lappi või kummikaabitsat. Lisaks on vaja ka tõstukeid, et kõrgemal asuvatele pindadele juurde saada. 

Puhastamisel on oluline mitte ainult hoone säilimine, vaid selle eluea võimalik pikendamine. Need on ka põhjused, miks erinevaid puhastusvahendeid ja lähenemisi kasutatakse. Sagor sõnas, et tema kasutab oma töös palju madalsurvepesurit, mis puhastab tõhusalt, kuid selle veesurve ei ole nii suur, et see pinnale kahju teeb. Tänapäeval on paljudes valdkondades oluline ka keskkonnasõbralikkus, mis aitab vältida inimestel haiguste tekkimist, nt probleeme hingamisega, ning erinevalt tugevatest kemikaalidest, ei kahjusta ka värvi ega viimistlust. Sagor selgitas, et tema firma kasutab biolagunevad fassaadipuhastusvahendeid, mis sobivad ka tundlikumatele pindadele, ning kergema mustuse korral piisab ka vaid kuumemast veest. 

Millised pinnad ja kohad vajavad eriti tähelepanu?

Spetsiaalset samblatõrjevahendit kasutatakse seal, kus sammal või vetikas kipuvad tagasi tulema, ja neid võib olla mitmeid. Hoone põhjapoolsed küljed, kuhu päikest paistab kõige vähem, seega pind jääb kauem niiskeks, ning varjutatud alad ei kuiva kiiresti, võimaldades vetikatel ja sammalel levida. Piirkonnad, mis on puude või põõsaste varjus, sest lehtede, okste ja muude taimede vari loob niiske ja varjulise keskkonna, ideaalne sambliku kasvuks. Samuti kukuvad taimedelt orgaanilised ained fassaadile, mis on vetikatele toiduks. Ohuks on ka alad vihmavee pritsmete läheduses, nt vihmaveetoru ümbrus, fassaadipinnad räästa all või sokli ääres saavad rohkem niiskust. Halva drenaaži korral koguneb vesi, mis soodustab sambliku teket. Probleemiks võivad olla ka fassaadimaterjalid, mis imavad vett, nt poorsemad pinnad nagu krohv, lubikivi või betoon, mis säilitavad niiskust kauem. Sellised pinnad muutuvad kergesti vetikate ja sambla pesitsuspaigaks.

Vigade hind võib olla kõrge – miks isetegemine pole alati hea mõte?

Kuigi võib tunduda ahvatlev võtta fassaadipesu ise ette, tasub teada, et valesti tehtud töö võib hoonele rohkem kahju kui kasu tuua. Üks levinumaid vigu on liiga tugeva survega pesemine. Paljudele tundub, et iga plekk vajab ühtemoodi töötlemist, kuid tegelikkuses võib tugev surve kahjustada fassaadipinda ning põhjustada pragusid või pinnakahjustusi, mis võivad aja jooksul kaasa tuua oluliselt suuremad remondikulud.

Teine sagedane viga on valede või liiga karmide kemikaalide kasutamine. See võib viia fassaadikihi koorumiseni, vuukide lagunemiseni või niiskuskahjustusteni, mis ohustavad kogu hoone konstruktsiooni. Kui puuduvad kogemused ja õiged teadmised, on targem usaldada töö professionaalidele – nii väldid riske ja tagad, et tulemus on nii ilus kui ka kestlik.

“On juhtumeid, kus survepesuriga on eemaldatud mitte ainult mustus, vaid ka fassaadikrohvi kihid,” lausus Sagor. 

Aga see ei tähenda, et koduomanik ei saa ise midagi ära tehtud. Sagori sõnul saab elanik lihtsamad puhastustööd, näiteks väiksemate ja madalate fassaadide puhul, kasutades pehmet harja ja sobivat pesuainet, ise ära teha. Kui aga fassaad on kõrge, keerulise ligipääsuga, tugevalt määrdunud või esineb juba hallitust ja samblakasvu, on mõistlik kaasata spetsialist. Spetsialist oskab hinnata pinna seisukorda ja valida sobiva tehnika, vältides kahjustusi ning tagades professionaalse tulemuse.

Kui tihti peaks fassaadi pesema?

Kuigi iga maja on erinev, kehtib üldine soovitus hooldada fassaadi vähemalt iga 2–3 aasta tagant. Kui hoone asub tiheda liiklusega piirkonnas, metsade/parkide või tööstuse läheduses, võib see vajada puhastamist sagedamini – näiteks kord aastas. Hea tava on vähemalt kord aastas fassaadi visuaalselt kontrollida ja vajadusel teha osaline puhastus, enne kui mustus või sammal jõuab kahjustusteni.

Visuaalne puhtus ja hooldatud välimus on üks esimesi asju, mida potentsiaalne ostja või üürnik märkab. Puhtana hoitud fassaad jätab mulje, et kogu maja on hästi hooldatud ja ei vaja niipea remonti. See võib suurendada usaldust ostja või üürniku silmis ning avaldada positiivset mõju ka kinnisvara hindajate arvamusele. Puhta fassaadiga majas on ka endal hea elada ja loob väärtuslikumat keskkonda. 

Kui märkad, et ka sinu maja võiks puhastusest võita, siis võime koos arutada, milline lahendus sobiks kõige paremini. Siin on kontaktid

‍