Elu kortermajades algab piirkonna arengust – vaata, mis plaanis on

Kunagi ei maksa loorberitele puhkama jääda ja isegi kui kõik on roosiline tuleks tulevikku vaadata ja olla pidevas arengus. Selleks, et Lõuna-Eestil oleks enda elanikele ja väljast tulevatele inimestele jätkuvalt midagi pakkuda, selleks on vaja piirkonda arendada. Ja just seda Regionaal- ja Põllumajandusministeerium soovib. 

Esmalt selgituseks: Lõuna-Eestina käsitletakse tavapäraselt eeskätt piirkonda, mille suurim tõmbekeskus on Tartu. Näiteks Lõuna-Eesti turismiklastrisse kuuluvad Tartu linn ja maakond, Põlva ja Võru maakonnad ning Jõgeva, Mustvee, Otepää ja Valga vallad. Tartu 2024 kultuuripealinna taha koondusid Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu linn, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.  Lõuna-Eesti statistilise NUTS3 piirkonnana hõlmab Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi.

Igal külal, alevikul, linnal, vallal ja maakonnal on inimestele midagi pakkuda. Igal pool leiab midagi, mida vaatama tulla või mistõttu piirkonda elama tulla.  

Tartusse lähevad paljud inimesed õppima ülikooli ja paljud jäävadki sinna elama, sest kuidagi ei saa Emajõe äärest ära. Maakonnas on palju teha, suvisel ajal saab jõe peal sõita, talvel saab suusatada. Linna on erinevad suuremad ja väiksemad spordivõimalused.  

Elva on mõnus koht, kus elada. Kahe linna vahel on raudtee, mis vaid paarikümne minutiga läbitud saab. Mustveed külastades saab nautida elu Eesti suurima järve Peipsi ääres. Jõgevamaal on Põltsamaa loss, Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, kirikud, mõisad ja Beti Alaver.

Otepää on Eesti talvepealinn, Pühajärvel on hea jaanipäeva tähistada, Tehvandi spordipark annab võimaluse trenni teha ja Valga on piirilinn Lätile. Võrumaal asub ainulaadne Hinni kanjon, Suur-Munamägi, Võru linnas on keskväljak, mis võõrustab igal aastal mitmete festivalidega ja loomulikult ka populaarsed muuseumid. Kõikide maakondade vahel on hea transport ja taristud, kuid mõned teelõigud vajavad ülevaatamist ja hooldust. Nagu praegu on Tartu-Võru maanteel. 

Riigi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais sõnas, et Lõuna-Eesti piirkonnas on nii suuremaid kui väiksemaid keskusi, nende lähialasid ja kaugemaid hõredama asustusega alasid, millel igaühel oma väljakutsed.

Tema sõnul on praegu koostamisel Lõuna-Eesti arengulepe, mis katab Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonda. 

Regionaalsete arengulepete koostamise eesmärk on leppida kokku keskvalitsuse ehk ministeeriumide, maakondade (sh omavalitsuste) esindajate ja teiste koostööpartneritega (ülikoolid, ettevõtjad jne) ühised sammud regiooni arenguks.  

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel on kättesaadav Lõuna-Eesti arenguleppe tööversioon, milles on määratletud kaheksa olulisemat tegevussuunda piirkonna arendamisel. Ülevaate Lõuna-Eesti arengutest võrreldes teiste Eesti NUTS3 piirkondadega leiab regionaalse arengu tegevuskava seirearuandest, mis on hetkel kättesaadav 2023. aasta kohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel. 

Konkreetsemalt Kagu-Eesti kohta on koostatud Kagu-Eesti tegevuskava, milles tuuakse ära piirkonna ees seisvad väljakutsed ning vajalikud tegevussuunad.  

Kagu-Eesti on eripärase kultuuri ja kauni loodusega piirkond, mis samas seisab silmitsi rea väljakutsetega nagu rahvastiku vähenemine ja vananemine, kehv tervis, madalad sissetulekud, ettevõtete vähene tootlikkus, järele aitamist vajav taristu.  

Seetõttu anti 2014. aastal Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga regionaalarengu eest vastutavale siseministrile ülesandeks koostada kolme Kagu-Eesti maakonda puudutav tegevuskava aastateks 2015–2020, mis koondaks erinevate valdkondade tegevusi Kagu-Eesti probleemide lahendamiseks ja eeliste väljaarendamiseks. Iseseisev rahastus Kagu-Eesti tegevuskavale eraldati alles 2018. aastal, mil Vabariigi Valitsus otsustas toetada perioodil 2019–2023 nelja miljoni euroga tegevuskava eesmärke toetavat Kagu-Eesti programmi.

Riigi tegevussuunad Kagu-Eesti arenguks olid piirkonna haridusvõimaluste vastavusse viimine Kagu-Eesti tulevikuvajadustega, tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamine, tervisedendus ja terviseteenuste pakkumine ning sotsiaalse heaolu edendamine ja kogukondade võimestamine.

‍

‍

Lõuna-Eestisse jõuab toetusi erinevate ministeeriumide meetmetest. Toetusmeetmed on valdavalt suunatud üle Eesti, kuid tihti sisaldavad teatud piirkondadele eritingimusi. Näiteks 2023. aastal jõudis Lõuna-Eesti NUTS3 piirkonda erinevaid toetusi 260 miljoni euro ulatuses. Ülevaate 2021–2027 perioodi struktuurivahenditest toetust saanud projektidest leiab RTK kaardirakendusest, kus on võimalik filtreerida nii valdkonna, asukoha kui toetuse saaja järgi.

On ka meetmeid, mis on suunatud kitsamale piirkonnale: näiteks Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede, Setomaa programm, Noored Setomaale programm, Peipsiveere programm. Lõuna-Eesti osapooled saavad toetust taotleda ka Euroopa territoriaalse koostöö programmidest (nt Eesti-Läti programm ja Kesk-Läänemere programm). Kõike ikka selleks, et elu Kagu-Eestis seisma ei jääks ja elu läheks edasi. 

Üheskoos on vaja elu maakondades elus hoida, sinna suurettevõtteid ja tootmist viia, aga ka inimesi, kes seal elada ja töötada tahavad. Palgad peaksid selleks olema suuremad ja vabaaja tegevus rohkem. Muuseumid, seikluspargid, laadad, festivalid jms aitab meelelahutusega ning pakkuda inimestele vaheldust hallis argipäevas. Loomulikult on tuleviku tarvis ka lasteaedasid ja koole. Selleks võiksid vanad mõisahooned või praegu tühjana seisvad vanemad majad just teha haridusasutusteks. Nii hoitakse elus ajalugu ja sammutakse tuleviku poole.