Aastaks 2027 peavad kõikides kortermajades olema kaugloetavad küttearvestid, mis mõõdavad eemalt, kui palju vett kortermaja kütmiseks kulutab, ilma, et need andmed tuleks eraldi teenusepakkujale saata. Ministeeriumi kohaselt on enamus kortermajades need arvestid juba olemas, aga mitte kõikjal.

Kliimaministeeriumi soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark sõnas, et  

aastaks 2027 täitma pidava direktiivi juures tuleb vahet teha näiteks kortermaja tarbimist mõõtval peaarvestil (lõpptarbija) ning individuaalsetel jaoturitel või küttekuluarvestitel (lõppkasutaja).

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu (EJKÜ) hinnangul peaks valdav osa peaarvestitest olema juba kauglugemisega.

Individuaalsed korteripõhised arvestid või küttekulujaoturid pole siiani Eestis väga levinud. Individuaalsete küttearvestite paigaldamine on direktiivi järgi kohustuslik, siis kui see on tehniliselt teostatav, kulutasuv ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga. Sama kehtib ka kaugloetavuse nõude puhul.  

Ministeerium korraldas mõne aasta eest uuringu, kust tuli välja, et individuaalsed arvestid ei ole veel mõistlikud. Artikkel 16 energiatõhususe direktiivist :„Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega hiljemalt 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv.

Eelmine kord, kui direktiivi üle võeti, tõendati Euroopa Komisjonile, et kaugloetavate arvestite paigaldamine pole kulutasuv - Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lõpparuanne.  

“Praegu töötame samuti selle nimel, et arvesteid ei peaks paigaldama: suhtleme komisjoniga, et kindlaks teha, kas me peame samal teemal uue analüüsi tegema. Sisuliselt on vana analüüs jätkuvalt kehtiv,” sõnas Mark. 

Ta lisas: “Hetkel on siseriiklikus seaduses tähtaeg ainult peaarvestitele. On ebatõenäoline, et komisjon otsustab, et nende enda poolt varem heaks kiidetud majandusliku mõistlikkuse uuringu järeldused enam ei kehti, kuid on võimalik, et nad soovivad uut uuringut. Suhtleme selle osas komisjoniga.”  

Aleks Mark sõnas samuti, et kui on vaja, siis tuleb tellida uus uuring majandusliku mõistlikkuse hindamiseks.

Direktiiv joogiveearvesteid ei puuduta.

Kuidas arvesti töötab?  

Kompaksete kaugloetavate soojuarvestitega saab mugavalt ja usaldusväärselt registreerida kütte, jahutus ja veeküttesüsteemide energiatarbimist ning need sobivad edukalt radiaatorite ning põrandakütte tarbimise jälgimiseks. Soojusarvestid mõõdavad tarbitud soojusenergia hulka kilovatt-tundides.

Lisaks on turul olemas ka ultrahelisalvesti. Uued ultrahelisoojusarvestid tagavad väga täpse ja pikaajalise tulemuse. Tänu kulumisvabadele materjalidele ning ultraheli tehnoloogiale säilib mõõtetäpsuse tase kogu seadme eluea vältel. Seadme kompaktsus võimaldab soojusarvesteid paigaldada ka kitsamatesse kohtadesse. Kauglugemisseadmed võimaldavad samuti ka ultrahelisoojustarvesteid integreerida nii raadioside kui ka M-bus süsteemidesse.

Mõlema puhul ei pea lõpptarbija andmeid ise enam teenusepakkujale edastama, vaid kogu protsess toimub automaatselt. Sellega välditakse olukordi, kus lepinguline klient edastab valed numbrid või jääb nende edastamisega üldse hiljaks. Lisaks saab nii pidada järge ka tarbimise üle, millest saab teha järeldusi, kes ja kus kütmiseks rohkem vett tarbib ja kas neid kulusid oleks võimalik vähendada. 

Vana ning puhastamata torustik võib neid numbreid mõjutada ja kui on teada, et numbrid on ühe maja kohta võrreldes teiste samalaadsete majadega liiga suured, siis oskab korteriühistu või kohalik omavalitsus sekkuda, et kortermaja ja selle elanike jaoks olukorda parandada.

Kaugloetavatest arvestitest rääkis lähemalt Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhataja Siim Umbleja.

“Kaugloetava arvesti all mõeldakse enamasti arvestit, mis edastab tarbimisnäidu ilma soojussõlme ruumi sisenemata. Tegemist on taadeldud ning kommertskasutuseks mõeldud arvestiga, mille alusel on lubatud kommertsarveid väljastada,” selgitas Umbleja.  

Kaugloetavuses on kasutusel erinevaid tehnilisi lahendusi ja EJKÜ statistika järgi on Eestis kaugkütte puhul kaugloetavaid arvesteid juba täna ca 90% ning tükiliselt peaks neid olema siis vähemalt 15 509 tk (2023 aastal)

Kaugkütte või soojuse-jahutuse mõttes reguleerib valdkonda energiamajanduse korralduse seaduse §11 ja §12, mis iseenesest ei defineeri nõudeid nn peaarvestile, küll aga on seal esitletud vajalik info, mis tuleb edastada lõpptarbijale arvel või arve lisana (tavaliselt ühistu juhatusele) ning mida siis ühistu juhatus peaks lõppkasutajatele (korteriomanikele) edasi saatma. Selles osas on info leitav ka EJKÜ veebilehelt https://epha.ee/energiatark/, mille järgi soojusenergia ettevõtted peaksid energiatarbimise raporteid edastama regulaarselt juba mitu aastat. Suurematel operaatoritel on selleks iseteenindusportaalid, kus on vastav info olemas ja lihtsalt leitav. 

Teised väiksemad ettevõtted peaksid mingi regulaarsusega arvele vastavad raportid kas pdf või siis lingi kujul kaasa andma. Selge, et nõutava info hulk on päris spetsiifiline ning võib tekitada lugejas isegi segadust. Selline Eesti keskmine tarbimisprofiil on samuti sellel EJKÜ veebilehe lingil avaldatud, et tarbijad saaksid võrrelda.

 Kaugarvestite tulemusel ei muutu Umbleja hinnangul kortermaja elaniku jaoks midagi. Juba aastast 2021 peaks vastavat infot edastatama majadele tervikuna. Individuaalsed jaoturid ja küttekuluarvestid või ka sooja tarbevee mõõtjad on üldjuhul hoone kasutajate sisemine kokkulepe, et kuidas arveldatakse ja peamõõtja energiakogus ära jaotatakse. Kaugenergia ettevõtted nende kasutamist nõuda ei saa. 

Väga võimalik, et juhul kui muutub kaugkütteenergia hinnamudel, siis selliste jaoturite näit saab olema ainult üks komponent korteri tegelikust kulust. Täna on kahe komponendiga kaugküttehind kasutusel ainult Raplamaal Alu võrgupiirkonnas aga tõenäoliselt see leiab laiemalt kasutust juba lähiajal, nagu täna on püsitasu elektri võrgutasu ja maagaasi võrgutasu puhul.

 “Kindlasti soovitan viidata ka nn kriisimaandamise meetmetele, kus soojussõlmes võiks olla paigaldatud eraldi pistik nn ringluspumba toite tarbeks, et tagada pikemate elektrikatkestuste puhul vajalik tsirkulatsioon maja radiaatorides/põrandaküttes,” sõnas Siim Umbleja lõpetuseks.

‍