Koos inimestega elavad linnas ka paljud teised loomaliigid ning selleks, et linnadžungel oleks sobilik elupaik kõigi jaoks, tuleb teha teatud otsuseid. Tänapäeva inimene on rohkem elujaatavam loomade osas, kuid seda omadel tingimustel.

Paljud inimesed on kogenud olukorda, kus keset ööd või vastu hommikut linnud justkui täiesti kõrist röögiksid. Ajal, mil inimesed tahavad magada, tunduvad nad olevat just eriti valjud. Seda just suvel, kus palavuse tõttu hoitakse aknaid lahti, lastes peale tavapärase linnamüra sisse ka lindude häälitsusi. Kuna nad on kortermajadele väga lähedal, siis võivad nende väljaheited samuti probleeme tekitada. Hommikul sõitu minnes on väga ebameeldiv märgata autol lindude fekaale, eriti, kui need on sellel auto osal, kus neid ei ole võimalik kojameeste abil ära puhastada. Hea on, kui on aega autopesulast läbi käia, vastasel juhul jääb linnu väljaheide autole pikemaks ajaks.

Probleem on reaalne. Möödunud aastal kirjutas Postimees inimeste murest Mustemäel, kus inimesed linde toidsid. Munitsipaalpolitseile (mupo) laekunud kaebuste põhjal loobiti akendest lindudele kalapäid, spagette, liha, saia, aga ka kaerahelbeid ja muid kuivaineid. Toitjad on valdavalt eakad inimesed. «Kõige suurem probleem on üksikute vanemaealiste inimestega, kes loobivad aknast lindudele toidujääke, mille tagajärjel on majaümbrus ja ka aknalauad väljaheiteid täis. Linnud lendavad toitmist oodates autode peal, kraapides värvi ja jättes sinna väljaheiteid,» rääkis mupo Mustamäe piirkonna peainspektor Anna Elzer.

Mida lindude osas ette võtta? Mida üldse tohib teha? Vaatamata kõigele ei tahaks neile ju ka liiga teha. See oleks liialt ekstreemne ja ebainimlik lähenemine. Tallinna linnavalitsuse keskkonnateadlikkuse koordinaatori Esme Kassaki sõnul ei ole kortermajade rõdud ja aknalauad avalik ruum, vaid kuuluvad korteriomanikule ning on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega (KrtS). Seetõttu ei saa korrakaitseasutused ega linn sekkuda.

“Soovitame ühistul olukorda arutada elanikega ning vajadusel kehtestada maja sisekorrareeglid, mis reguleerivad rõdude ja aknalaudade kasutamist. Ühistu sees kokkulepitud reeglid aitavad tagada selguse ja korras elukeskkonna,”

ütles Kassak Kortermajalehele. 

Samuti ei tohi majaelanikud linde toita, kuna see võib kaasa tuua hügieeniprobleeme, näriliste leviku ja naabrite pahameele. Kui toitmissoov on tugev, võib ühistu otsustada koos mõne sobiva, majast eemal asuva söötmiskoha üle, ent siinjuures on määrava tähtsusega selgitustöö ja ühine arusaam. Seda suuresti seetõttu, et osad inimesed näevad tuvisid ja teisi linde kui abivajajaid, keda ei ole raske aidata, teiste jaoks on aga just tuvid “lendavad rotid», kes levitavad haiguseid ja roojavad igalepoole. 

Korterelamu ümbruse heakord on ühistu korraldada. Kui ühistul endal pole võimalust koristada, tuleb sõlmida leping sobiva teenuseosutajaga. Linn seda teenust ei paku. See tähendab, et lindude järelt koristamine jääb siiski korteriühistu enda vastutada, sest üldine hügieen on see, millega tuleb linnas elades ja tegutsedes arvestada. 

‍

‍

Saaremaa valla järelevalvespetsialist Ardo Vahter sõnas Kortermajalehele, et  lindude tõrjumisel tuleb arvestada sellega, et paljud linnuliigid on looduskaitse all ja nende häirimine on piiratud. Nemad soovitavad pöörduda konkreetse olukorra lahendamiseks keskkonnaameti poole.

Kelle poole peaks korteriühistu pöörduma, kui üks elanik toidab regulaarselt linde ja tekitab sellega probleeme teistele?

1. Pöörduda esmalt elanikuni, selgitades, millist mõju see tegevus naabritele avaldab.

2. Kui toitmine jätkub, saab tugineda korteriühistu kodukorrale, kus võib olla sätestatud keelud või piirangud loomade või lindude toitmise osas.

3. Kui probleem püsib, võib vajadusel arutada teemat korteriomanike üldkoosolekul, et leppida kokku ühised reeglid.

Omavalitsus saab anda üldisi suuniseid heakorraeeskirjade rakendamiseks või abistada, kui rikkumine on seotud avaliku ruumiga (nt kui linde toidetakse otse tänaval või pargis).

Keskkonnaameti soovitused

Varakevad enne pesitsushooaja algust on parim aeg hoone(d) üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs. Üle peab vaatama ligipääsu nii katusele, pööningule, rõdudele kui räästaalustele, samuti kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats. 

Kui kevadel või suvel on plaanis majal katust või voodrit vahetada, tuleb nüüd olla eriti tähelepanelik. Juba pesitsema asunud lindude häirimine on ebaeetiline ja seadusega keelatud, sest poegade kasvatamine on nende jaoks kõige olulisem ja tundlikum periood. Kui nüüd tähele ei pane, tuleb ehitustööd edasi lükata.  

Looduse loomulikku eluringi peaks inimene sekkuma võimalikult vähe ja linnud on linnakeskkonna loomulik osa. Sekkumine on põhjendatud ainult inimeste tervise või vara kaitseks. Seega on varajane tegutsemine ülioluline. Kui pesas on juba munad ja/või pojad, tuleb neist eemale hoida ning oodata tibude kasvamist ja pesapaigast lahkumist. Poegi häirima minnes, annab inimene ise linnule märku, et ta on ohtlik ja nii suureneb inimesi ründavate isendite hulk. Kui negatiivne kogemus inimestega puudub, kasvatavad nt kajakad rahumeelselt oma pojad suureks ja lahkuvad. 

Allikas: keskkonnaamet

Legaalsed lahendused ja praktilised nõuanded lindude eemalepeletamiseks:

• Ära toida linde, muidu nad harjuvad maja juurde tulemisega ning toovad ka kaaslased kaasa.

• Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud maja räästaalustes ning mujal enne lindude saabumist.   
   

• Hoia katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas, kontrolli katust sageli. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid.

• Katust tuleb külastada igapäevaselt ja koristada võimalikud pesaalged, andes nii lindudele märku, et tegu ei ole sobiliku pesapaigaga. 

• Eemaldada kevadel katustelt sammal ja oksaraod, et takistada pesitsemist;
   

• Linde, näiteks vareseid, hakke ja kajakaid, meelitab inimese lähedale pesitsema ka lihtsasti kättesaadav toit. Hoia prügikastid suletuna ja kogu komposti suletud kompostris.

• Hoida maja ümbrus ja rõdud puhtana. Nende hulka kuuluvad ka erinevad toidujäätmed.

• Vajadusel kasuta juba enne pesitsemise algust sobivaid peletusvahendeid, nt röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle, mehhaanilised tõkked (okastraadid, võrgud) vms. Varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.

• Peletada uudistavad linnud rõdudelt ja aknalaudadelt eemale.

“Kõige tähtsam on järjepidevus – igal kevadel võiks üle vaadata kriitilised kohad, kuhu linnud kipuvad pesa tegema,”  

rõhutas Esme Kassak. Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet jätkab linnalooduse seiret ja heakorraalast teavitust. Elanikele jagatakse infot, millal ja millega linde tohib toita (nt ainult talvel, sobilik toit on seemned ja pähklid, mitte sai või toidujäägid). Vajadusel kaalutakse infotahvlite paigaldamist ja spetsiaalsete toitmiskohtade loomist.