Rohelus linnapildis laseb silmal puhata ja rahustab vaimu

Urbaniseeriumisel on omad plussid nagu vajalike teenuste lähedus ja olemasolu, töökohad ja sotsiaalsed suhted, kuid linnastumisega läheme me kaugemale loodusest, mis on midagi, mis on läbi ajaloo olnud eestlaste kultuuri osa. Roheluse toomisega oma koduõue läheme me oma juurte juurde tagasi.

Linnas elades on üheks suureks probleemiks ruumipuudus. Isegi need, kellel veab ja nad elavad eramajas, siis ei ole aed alati nii suur kui soovitakse või ei ole toad piisavalt ruumikad. Kortermajast ei hakka üldse rääkima. Kuna ruumi pole, siis püütakse olemasolevat ruumi selliselt ära kasutada, et see oleks esmajoones praktiline, kuid aitaks ka vaimse poolega.  

Kuigi maalt linna elama tulles tundub, et üks betoonist hoone ajab teist taga, siis püüavad inimesed enda ellu tuua nii palju rohelust kui võimalik. Kortermajades näeb aknalaudadel lillepotte või rõdudel väikeseid aedasid, isegi trepikodades toovad inimesed potililli, mille eest hoolitsetakse, kuid millele päästeamet võib viltu vaadata. Kes teevad seda sellepärast, et nad tahavad loodust enda ümber, kes tahavad kellegi või millegi eest hoolitseda või kes tahavad enda vaimset tervist parandada. 

Elu linnas on küll aktiivne ja täis tegevusi, kuid seal on ka müra, saaste ja võib-olla isegi liiga palju seda, mis meeli stimuleerib. Rohelised alad, isegi tagasihoidlikud lahendused, pakuvad inimestele igapäevasest rutiinist vaheldust. Mitmed psühholoogilised testid on näidanud, et rohelus aitab stressi vähendada, parandab tuju ning suurendab kognitiivset funktsioneerimist. Roheline hoov või aed ei ole vaid lihtne dekoratsioon, vaid koht, kus vaim saab puhata. 

Pandeemia muutis drastiliselt seda, kuidas inimesed näevad ja kasutavad oma kodusid. Inimesed, kes nüüd töötavad kodukontoris, nende jaoks on aed või hoov mitte ainult koht, kus on mõnus olla, vaid osa nende rutiinist. Koht, kus nad saavad patareisid laadida ja argipäevast eemal olla. Koht, kus nad saavad töötada, videokõnesid teha, lõunat süüa või mediteerida. Selles kontekstis on rohelus praktiline osa elust. 

Samas need inimesed, kes töötavad kontoris või objektil, nemad võib-olla ei saa rohelust samamoodi nautida. Olles terve päeva kodust eemal on siis vaja tegeleda majapidamistöödega, vaadata laste järgi, hoolitseda lemmikloomade eest. Tööst eemal olles mängitakse videomänge, saadakse sõpradega kokku või käiakse arstil või trennis. Nende inimeste jaoks võib-olla ei ole rohelus samaoluline või, vastupidi, on see veel olulisem. Kui sind keegi kodus ootamas ei ole, siis on hea vaheldus taimede eest hoolitseda, rõdul või aias raamatut lugeda või lihtsalt üksi olla.

Nagu paljude asjade puhul, on roheluse saavutamine ja selle säilitamine rahas kinni. Taimeistikud, väetis, multš, seemned jms maksab raha ja ilma selleta ei saa. Ja kui inimesel on kasutada vaid väikene ala, kuhu midagi istutada, siis tuleb eriti hoolikalt läbimõelda, mida ja kuhu midagi istutada. Linnas elades peab arvestama ka teiste inimestega ning väetised peavad olema inim- ja loodussõpralikud. Putukamürke kasutades peab vaatama, et naabri taimedele liiga ei tee või põhjavett ei riku. 

Rohelus on oluline ja kinnisvaraarendajad teavad seda. Seetõttu nad loovad juba projekteerides rohelised alad, mida inimesed saavad nautida. Nendest saab paljude inimeste jaoks oluline koht, mille tõttu nad ostule jah-sõna ütlevad. Ja kui inimene on endale sellise kinnisvara kord juba soetanud, siis peavad just nemad tulevikus oma kulude ja kirjadega selle eest hoolitsema.  

Lemmikloomad ei pruugi ka alati rohelisele hoovile hästi mõjuda. Kassidele ja koertele meeldib auke kaevata, taimi närida ja üldse kaootiliselt käituda. Nad on nagu väikesed lapsed, kes ei saa aru, et nende mäng on vaja pärast kellelgi teisel ära koristada. Lisaks võivad teatud taimsed ja lilled olla loomadele mürgised ning kui loomake neid närib, siis tuleb tema päästmiseks veterinaari külastada. 

Nagu ka kõikide ühiskasutatavate ruumide juures tuleb paika panna, kes ja mille eest ja millal hoolitseb, et hoov või aed oleks jätkuvalt hästi hooldatud ja kaunis. Kui keegi kuskil oma kohustustele vilistab, siis kannatavad sellest kõik ja siis võivad ka omavahelised suhted käärima minna. Lisaks võivad naabrid tahta sama ala samal ajal kasutada ning kui siis ei ole kortermaja organiseeritust või naabritega häid suhteid, siis võib omavahel pahandus tekkida.  

Keeruliseks läheb siis, kui lihasööjast naaber tahab aias grillida, kuid vegan hoiab oma akent palava ilmaga lahti ja peab siis lihalõhna sisse hingama. Kuidas siis käituda? Või kui üks naaber tahab aias päikest võtta ja teine naaber tuleb samal ajal suitsetama, mida siis teha? Ühised ruumid on küll head ja linnas paljude jaoks vajalikud, kuid omavahel peab suhtlema ja kompromissideni jõudma.

Selles pole küsimustki, et sotsiaalmeedia ja portaalid nagu Pinterest, Instagram ja TikTok populariseerivad erinevaid trende, nagu ka rohelist hoovi linnas. Need portaalid on täis inimesi, kes jagavad teistega enda rohelist rõdu, aianurka, hoovi või midagi muud, mida nad on enda jaoks loonud. Ja see võib mõjutada teiste inimeste vaateid ja otsuseid - kui sellised nurgakesed saavad positiivset tähelepanu, siis soovitakse tihti seda sama enda kodus ka järgi teha. Nii trendid töötavad. Osade inimeste jaoks on rohelise ruumi loomine osa nende idenditeedist, viis näidata, et nad hoolivad jätkusuutlikusest, esteetikast ja heaolust. Teiste jaoks on seda visuaali kopeerida, et saada kiitust rohelise eluviisi eest, kuigi see peale komplimentide muud ei tähenda. 

Tallinn aitab inimestele rohelust lähemale tuua.

Projekt “Roheline õu” ehk haljastustoetus on linna poolne toetus aidata korteriühistuid hoovide heakorrastamisel. 

•Haljastustoetuse suurus on kuni 60% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 600 eurot aastas

•Taotlus täidetakse iseteeninduskeskkonnas

•Taotletakse ühe kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste teostamist ning taotleja poolt nende eest tasumist.

Projekti raames võib toetust taotleda hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seoses järgmisteks tegevusteks:

1) puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamine ja istutamine;
2) lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmine ja paigaldamine, istutusmaterjali soetamine ja istutamine;
3) muru rajamine;
4) puude raie ja hoolduslõikus;
5) eelnevates punktides loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmine.

Lisaks pakub Tallina ka toetust “Roheline hoov«, mille raames toetavad tegevused on:

• maastikuarhitektuurse projekti koostamine ja projektikohaste tööde tegemine, sealhulgas selleks puude, põõsaste, ronitaimede ja püsikute ning istutusmaterjali ostmine;

• haljastusprojekti koostamine ja projektikohase haljastuse rajamine, sealhulgas selleks puude, põõsaste, ronitaimede ja püsikute ning istutusmaterjali ostmine;

• vett mitteläbilaskva katendi asendamiseks maastikuarhitektuurse või haljastusprojekti koostamine ja projektikohaste tööde tegemine, sealhulgas selleks puude, põõsaste, ronitaimede ja püsikute ning istutusmaterjali ostmine;

• puude ja põõsaste hoolduslõikus;

• looduslähedase sademeveesüsteemi projekti koostamine ja projektikohaste tööde tegemine, sealhulgas selleks taimede ja istutusmaterjali ostmine;

• uute, vett läbilaskva katendiga teede ja platside projekti koostamine ja projektikohane ehitamine;

• olemasolevate teede ja platside katendi vett läbilaskva katendiga asendamise projekti koostamine ja projektikohane ehitamine;

• abihoone või rajatise lammutamine;

• avalikult kasutatava mänguväljaku projekti koostamine ning projektikohane ehitamine ja seadmete ostmine;

• valmislahendusena jäätmemaja ostmine ja paigaldamine, jäätmemaja ehitamine või olemasoleva jäätmemaja rekonstrueerimine või laiendamine;

• jäätmete süvamahuti ostmine ja paigaldamine.