Kuidas korteriühistutes ehitada päriselt toimivat kogukonda– sellist, kus inimesed tunnevad üksteist, usaldavad ja tulevad appi, kui on vaja. Just sellest räägiti Paides Arvamusfestivali laval, kus arutleti, kuidas panna ühistud hingama ühes rütmis.
Korteriühistu renoveerimine on suur ja oluline samm, mis nõuab head planeerimist ja õigeid otsuseid. Õige tehnilise konsultandi kaasamine aitab protsessi sujuvamaks muuta ning vältida hilisemaid probleeme. See artikkel annab praktilisi nõuandeid, kuidas renoveerimist alustada ja konsultanti valida.
Vahet pole, kas elad kortermajas linnas või maakodus- kahjurid leiavad tee igale poole ja sageli just siis, kui neid kõige vähem oodatakse.
Kuigi elame juba aastas 2025, pole aeg, mil Eesti kuulus Nõukogude Liitu, sugugi nii kaugel- ka kinnisvarahalduses ulatuvad selle aja mõjud siiani. Kui toona oli elamufond riigi käes ja hooldus pigem kollektiivne kohustus kui teadlik tegevus, siis täna ootame läbipaistvust, pädevust ja süsteemsust. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit tähistab sel aastal 30. tegutsemisaastat- see on sobiv hetk vaadata ausalt tagasi: kust me tulime, kuhu oleme jõudnud ja mida oleks veel vaja korda saata.
Kõik inimesed, kes ühel või teisel põhjusel vajanud ehitisregistri abi, on tõenäoliselt kokku puutunud probleemiga, kus registris on andmed valed ning see muudab vajalike protsesside tegemise keeruliseks. Miks see nii on?
Paljud korteriomanikud soovivad rõdud klaasida, et muuta need aastaringselt kasutatavaks. Kuid enne tööde alustamist tuleb teada, et isegi hea tahtmise korral ei piisa suulisest loast – vaja on ametlikke kooskõlastusi ja projekte.
Korteriühistu juhatuse töö on nähtamatu, kuni midagi läheb majas katki. Suurtes linnades on appi võtta teenusepakkujad, nõustajad ja haldusfirmad, aga väiksemates kohtades jääb tihti kõik ühe inimese õlgadele. Just neis väikestes paikades Eestis- Tõrvas, Antslas või Räpinas - tehakse seda tööd südamega, tihti tasu ja tunnustuseta, lihtsalt selleks, et kodu püsiks.