Vanade rõdude klaasimine: suuline luba KOVist ei ole lubatud

Eesti kliima on väga mitmekülgne ning kortermajad peavad seda ka peegeldama. Kortermaja peaks olema ehitatud selliselt, et seal oleks igal aastaajal hea elada. Aga kahjuks see alati nii ei ole.

Seda ei ole küll kõikides kortermajades, aga paljudel majadel on rõdud, tavaliselt avatud rõdud, kus inimene saab mõnusalt aega veeta, hommikust süüa, raamatut lugeda, internetis surfata või pesu pesta. Avatud rõdu suurimaks miinuseks Eestis kliimas ongi just selle avatus. Talvel, või vihmaste, lörtsiste, tuuliste või külmakraadidega ei ole seal väga hea olla, vastupidi, siis hoitakse rõduuks kinni ja ei teha enne lahti, kui ilm meelepäraseks muutub. 

Nii mitmedki korteriomanikud näevad seda rõdupinna raiskamisena ning tahavad selles osas midagi ette võtta. Kui mitte ainult selleks, et rõdu kinni ehitada, et seal ka kehva ilmaga olla, vaid selleks, et rõdupind liita ülejäänud korteriga, andes sellele vajalikke ruutmeetreid juurde. Kuid see ei ole päris niisama lihtne. Kui tavaliseks akende vahetuseks ei ole vaja kohaliku omavalitsuse luba, sest akende vahetuseks ei muudeta kandvaid seinu ega mõjutata konstruktsioone, siis rõdude kinniehitamisega on teistmoodi.

Suheldes enda lugejatega räägiti meile selline lugu: “Oli juhtum Tallinnas Õismäel, ühistu juhatus andis loa elanikul raamideta rõduklaasid paigaldada, elanik helistas ka linnaosa valitsusse ja ka seal anti suuline luba paigaldada. Kui tuli aknapaigaldusfirma ja hakkas üles ülemise rõdu külge riputama klaasi konstruktsiooni, hakkas ülemine rõdupiire alla vajuma. Muidugi ei pandud aknaid ette. Aga selline olukord võib olla paljudel.”

Siin jäid aknad paigaldamata, kuna rõdu oli nii palju lagunenud, et nende külge ei saanud aknaid usaldusväärselt paigutada. Kuid suheldes kahe Tallinna linnaosaga, selgus, et rõdule akende paigutamine ei saa käia vaid suulise kokkuleppe alusel.

Haabersti linnaosa arhitekt Tiina Jaska sõnas Kortermajalehele eelneva näite alusel, et kui soovitakse sulgeda rõdu ilma raamideta klaasiga, siis on vaja eelnevat luba. Enne tuleks teha ekspertiis, et rõdude seisukord kindlaks teha, et rõdu ehitusele ja paigaldusele vastu peaks. «(Vanade majade) rõdud on ilmastiku tõttu halvas seisukorras. Uutes hoonetes reeglina ei lubata üldse rõdusid/lodžasid sulgeda, sest see suurendab hoone brutopinda,” ütles ta.

Jaska lisas, et kindla vastuse annab projekt, mille on koostanud arhitekt ja millele eelneb ekspertiis. Vastutuse võtab ekspert, kui tegemist on vanade korruselamutega. “Parim viis sulgeda rõdusid/lodžasid on koostada kogu hoone projekt, et koos ekspertiisiga selgusele jõuda, millises olukorras hoone on,” rääkis ta.

Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt Jõnn Sooniste sõnas, aga et ta ei ole kindel, mis kinnistuga (eelnev näide ebaõnnestunud akende paigaldamise kohta rõdule) on tegemist ja, kes selle info andis. “Kindlasti ei väljasta linnaosa valitsus omapoolset kooskõlastust suuliselt,” sõnas Sooniste, kuidas asjad nende linnaosas ei käi.

Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt peab üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamiseks olema kohaliku omavalitsuse luba (kinnitatud ehitusteatis). Sellise loa saamiseks tuleb esitada ehitisregistri kaudu elektrooniliselt ehitusteatis ja ehitusprojekt www.ehr.ee

Vastavalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule peab korterelamute ümberehitamisel säilima ehitiste arhitektuurne stiil ja fassaadide terviklikkus. Korterelamute ümberehitamisel/rekonstrueerimisel (sh rõdude kinniehitamised ja otsaseinte soojustamised) tuleb koostada fassaadilahendus tervele hoonele lähtudes kvartali olemasolevast üldilmest (fassaadimaterjalid, -elemendid) ja arhitektuursest stiilist. Vältida olemasolevate elamute välisviimistlusega mittekokkusobivate fassaadimaterjalide kasutamist. Katuse kuju muutmine või individuaalsed fassaadi muudatused üksikute korterite kaupa ei ole lubatud.

Projektis peab olema märgitud, et lubatud on vaid raamideta klaasimissüsteem. Märgitud peaks ka olema, et omavolilised raamidega klaasid tuleb likvideerida.

Välispiirete konstruktsiooni muutmine võib nõuda lisaks projekti koostavale arhitektile teiste spetsialistide kaasamist. Näiteks ehituskonstruktor hindab rõdude tehnilist seisukorda, täiendava koormuse kavandamise võimalusi ja sellega seonduvate ehitustööde teostamise vajadust.