Probleemid ehitisregistriga: hoone andmed valed, aga nende muutmine pole lihtne

Ehitisregister on koht, kus inimesed, nii indiviidid kui korteriühistud, saavad oma majade kohta infot, kui neid on vaja remontida, auditeid teha või kindlustusega tegeleda. Aga nagu mitmed lugejad on teada andnud, siis ei ole seal andmed majade kohta alati õiged. 

Maa- ja Ruumiameti tugiteenuse osakonna kommunikatsiooniekspert Inger Viirpalu rõhutas, et registris olev info on oluline nii korteriühistutele, kinnisvaraomanikele kui ka erinevatele teenusepakkujatele – remontidest kuni kindlustuseni. Aga ta lisas, et indiviidid, kui nad registris viga märkavad, ise andmeid muuta ei saa. Kui ehitise andmed on aegunud, puudulikud või valed, saab neid parandada andmete esitamise teatise abil. Teatise võib esitada ehitise omanik, kohalik omavalitsus või muu seotud isik. 

Enne ehitise andmete uuendamist läheb teatis kohalikku omavalitsusse, kus kontrollitakse, kas esitatud andmed on piisavalt tõendatud. Kui on, kannab omavalitsus parandatud andmed registrisse. 

Andmete esitamise teatist ei saa kasutada siis, kui uued andmed (näiteks suurem hoone maht) on tekkinud tegevusest, mis nõuab või oleks nõudnud ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist ning kui andmete parandamise eelduseks on ehitusseadustikus nimetatud pädeva asutuse läbiviidavad menetlused ja tehtavad toimingud (näiteks teiste osapoolte kaasamine). Sellisel juhul tuleb ehitisregistri kaudu tagantjärele esitada muu tegevusele vastav taotlus või teatis.

Samm-sammuline juhend korteriühistule, kuidas korteriühistu saab andmete muutmise teatise edastada:

1. Siseneda Ehitisregistrisse.

2. Leida oma kortermaja andmed.

3. Kontrollida andmete täpsust.

4. Esitada taotlus andmete muutmiseks (nt ehitise andmete parandamiseks koos selgitustega ja vajalike dokumentidega).

Soovi korral saadetakse selle juhendi eraldi faili või lingina, kui selleks ollakse huvitatud.

Millest tekivad vead registris?

Peamised põhjused on järgmised:

• Ajaloolised andmeallikad: Paljud hoonete andmed pärinevad varasematest registritest ja arhiividest (nt ENSV-aegne ehitusraamat), kus dokumentatsioon võis olla puudulik või ebatäpne.

• Andmesisestuse vead – näiteks vanemates digitaliseerimisetappides.

• Andmete uuendamata jätmine – näiteks pärast suuremat remonti või küttesüsteemi vahetust ei ole registrit teavitatud.

Inger Viirpalu tunnistas, et nad näevad, et ehitisregistrit ja e-ehituse platvormil on arenguvõimalusi. “Oleme hetkel mitmeid uuendusi kavandamas ja võtame meeleldi arvesse kasutajate tagasisidet, kes aitavad meil tuua süsteemi kitsaskohad paremini esile,” lubas ta.

Kortermajalehe kommentaar: Teenusepakkujad (nt eksperdid, kindlustusettevõtted jm.) teevad tihti korteriühistule pakkumisi hoone andmete põhjal, mis on ehitisregistris. Kui sealne info on vale, näiteks kui maja vanus on valesti kirjas, võib see hiljem tekitada probleeme. On juhtumeid, kus  hoone esmase kasutuselevõtu aasta erineb tegelikkusest 20 aastaga.

Kui korteriühistu märkab puudulikke andmeid oma hoone kohta, oleks soovitatav esitada taotlus ehitisregistri kaudu andmete parandamiseks (ehr.ee).