Äärmuslikul juhul võib naabri häiriv loom viia korteri sundvõõrandamiseni

Kuigi paljud inimesed on loomaarmastajad, kelle jaoks kass, koer või muu lemmik, on nagu perekonna osa, siis on palju ka neid inimesi, kes loomi ei salli või kellel on allergiad. Viimasel juhul endale ise lemmikut ei võeta, aga kui elada kortermajas, kus naabritel on lemmikloomad, siis võib nendega paratamatult ikka kokku puutuda. 

Tartu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Marjaliis Kivisaar sõnas Kortermajalehele, et kui inimesed soovivad endale korterisse lemmikut võtta, siis peab arvestama ka teiste inimestega.

“Lemmiklooma omanik peab vastutama oma looma eest. Kortermajades tuleb lemmikloomadega seonduv kokku leppida ühistus. Kui kortermajas häirib ühe loomapidaja tegevus teist elanikku, siis tuleks kõigepealt omavahel suhelda ja püüda kõigile sobivad kokkulepped saavutada. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis tuleb pöörduda ühistu poole ja kokku leppida reeglid, mida kõik majaelanikud peavad järgima,” tõi ta välja.

Oma loom ei tohi naabrit segada

 Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Ly Johanson rääkis teemast natuke detailsemalt. Ta ütles, et korterelamus elamine tähendab paratamatult kompromisse. “Ühe inimese jaoks on lemmikloom pereliige, teise jaoks aga häiriv tegur või isegi terviserisk. Eesti korteriühistuseadus ei keela loomade pidamist korteris, kuid väga oluline on põhimõte, et oma õigusi kasutades ei tohi häirida teiste elanike õigusi,” rõhutas Johanson. 

Lemmiklooma pidamine korterelamus tähendab suuremat vastutust. Mõned lihtsad põhimõtted:

• hoia loom kontrolli all (nt koer rihma otsas, kass ei pääseks vabalt naabrite rõdudele)

• väldi müra ja häiringuid (nt haukumine, öine aktiivsus)

• hoolitse puhtuse eest nii korteris kui ka ühistes ruumides

• arvesta, et kõik inimesed ei armasta loomi

Hea tava on mõelda nii: kas minu looma käitumine võiks kedagi teist häirida? Kui vastus on „jah“, tasub ennetavalt lahendusi otsida.

Mida teha olukorras, kus naabrite lemmik tülitab? Kass võib olla akrobaatiline ja uudishimulik ning mööda rõdusid turnida. Korteris elav koer on häälekas ja haugub trepikojast kõlavate häälte peale. Ly Johanson ütles, et siinkohal on kõige oluline, et kõigil kortermaja elanikel on õigus täielikule rahule oma kodumajas. Kui naabri loom häirib – olgu selleks müra, mustus või näiteks kass, kes käib rõdul –, tasub alustada kõige lihtsamast: rahulikust suhtlusest. Sageli ei pruugi loomaomanik ise probleemist teadlik olla.

Kui omavaheline kokkulepe ei aita, saab pöörduda korteriühistu poole. Korteriühistul on õigus kehtestada maja sisekorraeeskirjad, mis võivad reguleerida näiteks loomade liikumist ühiskasutatavates ruumides või rihma kasutamist.

Äärmuslikel juhtudel, kui probleem on püsiv ja tõsine (nt pidev müra, ohtlik käitumine), saab kaasata ka kohaliku omavalitsuse või vajadusel politsei.

Probleemide märkamine

Uus Maa maakler Ly Johanson märkis, et kui kortermajas elab loom, kelle pidev tegevus häirib inimeste elu, siis on oluline dokumenteerida häiringud (nt korduvad juhtumid), pöörduda esmalt naabri poole, vajadusel kaasata korteriühistu ning oluline on teada, et keegi ei pea taluma pidevat häiringut lihtsalt seetõttu, et tegemist on loomaga.

Kas ühe elaniku valikud võivad piirata teiste õigust puhtale, turvalisele ja häirimatule elukeskkonnale? Ly Johanson: “Lühidalt – ei tohiks. Eesti seaduste järgi peab iga korteriomanik kasutama oma korterit nii, et see ei kahjusta teiste elanike õigusi. See kehtib ka lemmikloomade puhul. Looma pidamine on lubatud, kuid see ei tohi tulla teiste elanike heaolu arvelt,” sõnas ta.

Korteri sundvõõrandamine

Kortermajas toimib kõige paremini tasakaal, kui loomaomanik arvestab teistega, naabrid suhtlevad omavahel ja vajadusel kehtestab korteriühistu selged reeglid.

Enamik olukordi on tegelikult lahendatavad lihtsalt omavahel rääkides – ja just sealt tasub alati alustada. “Küll aga kui olukord kisub ekstreemseks ja häiringud on pidevad ning nende suhtes ei võta korteriomanik ka peale korduvaid hoiatusi midagi ette, siis on Korteriühistu seaduses punkt, mille alusel võiks ühistu kokkuleppel rakendada ka karmimaid meetmeid nagu korteri sundvõõrandamine. See on küll nüüd väga äärmuslik meede ja häiringud peavad olema väga tugevalt tõendatud ning ka teiste ühistu liikmete poolt tunnistatud probleemiks,” märkis Johanson.

KrtS § 32

Korteriühistu võib nõuda korteri võõrandamist, kui omanik:

• rikub korduvalt ja oluliselt teiste õigusi

• ei lõpeta rikkumist hoolimata hoiatustest