Enne kui tellingud püsti said, tuli veenda 90 kodu

Mida suuremad ehitustööd, seda rohkem võtab aega nende planeerimine ja teostamine. Selle üheks näiteks on Tartus asuva kortermaja täielikud ehitustööd, et maja oleks elanike jaoks parem koht, kus elada, ning arved püsiksid kontrolli all. Ühistu juhatuse liikme Tanel Esperki sõnul hakkas ehitustööde planeerimine peale juba 2023. aastal.

Kortermajaleht on juba mitmel korral kajastanud seda, kuidas Eestis on edumeelseid ja aktiivseid korteriühistuid, mis tahavad kõigele vaatamata enda hoone korda teha, et see oleks jätkusuutlikum, energiatõhusam ja üldse parem koht, kus inimestel elada. Üheks selleks on KÜ Anne 1, mille juhatuse liige Tanel Esperk ütles, et nad hakkasid ettevalmistusi tegema aastal 2023. “Korraldasime esmalt üldkoosoleku, et võtta vastu põhimõtteline otsus renoveerimisega alustamiseks ja võimaluste uurimiseks. Samal aastal korraldasime ka teise üldkoosoleku, kus käidi tutvustamas tehaselist rekonstrueerimist ning üldkoosolekul sai vastu võetud otsus tehaselise rekonstrueerimisega edasi minna, taotledes EISi (tollase Kredexi) toetust ning omafinantseeringuks pangalaenu. Lisandus ka Tartu linna poolne BuildEsti projekti toetus,” rääkis Esperk, mida kõike pidi tegema enne, kui ehitusega sai üldse pihta hakata.

Nagu selliste projektide puhul ikka ütles Esperk, et ka siin oli vaja palju selgitustööd teha: miks ikkagi vajalik renoveerimine, mis võimalused on selleks, palju laenu saaksime võtta - oli poolt, erapooletuid ja ka vastaseid. 

“Otsuse vastuvõtmiseks saime siiski vajalikud hääled kokku. Enne üldkoosolekut selgitasime veel teemat kirjalikult ja tuletasime meelde üldkoosoleku toimumise osas ja seda mitmel korral. Samuti oli oluline, et korraldasime üldkoosoleku hübriidvormis ehk kohapeal ja otseülekandega veebis. Ka edaspidised üldkoosolekud oleme teinud hübriidina. See andis võimaluse osaleda ka kaugemal viibivatel korteriomanikel,” rääkis Esperk viisist, kuidas kõik inimesed said vajaliku info kätte. 

“Ka ehitustööde ajal on pidev suhtlus korteriomanikega oluline. Nt oluline info nii Korto kaudu kui paberil ja ka otsesuhtlus. Oleme sisse viinud ka kuukirja teostatud/tulevate tööde kohta,” tõi Esperk välja.

Selliste projektide puhul on stereotüübiks see, et just vanemad inimesed ei soovi neid töid ette võtta, kuna neid ei pruugi enam nii kaua olla ning maksta igakuiselt koos kommunaalidega laenu tagasi, ei ole nende huvides. Seega aitab see, et, nagu Esperk ütles, et nende 90 korteriga ühistus on vanusegruppidena esindatud kõik alates noortest ja vanadeni. Suhtlus nendega ka mõnevõrra erinevaid kanaleid pidi - noortel pigem e-post, Korto; vanematega otsesuhtlus, kirjalikud teated.

Kredexist saadi toetus 50% ulatuses kogu tööde maksumusest ning laen saadi 30 aasta peale. “Lisaks pangalaenule oli ka kogutud omavahendeid, kuid nende osakaal kogu maksumusest oli üsna marginaalne,” ütles Esperk.

Juhatuse liige selgitas ka, mis tööd siis ära tehakse. Sisuliselt tervikrekonstrueerimine - vundamendi, välisseinte (tehases eeltoodetud paneelidega, sh uued aknad), katuse soojustamine; ventilatsiooni paigaldus; kütte- ja vee/kanalisatsioonisüsteemide vahetus, uued keldriboksid, trepikodade renoveerimine, päikesepaneelid ja akusalvestus, drenaaži ja sademeveesüsteemide rajamine jms.

“Meil oli projekteerimis ja ehitushange koos ning reaalseks ehitustööde lõpetamiseks kestvuseks on kavandatud 13 kuud,” sõnas Esperk.

Praegu ühistu peale nende lisatöid ei plaani, sest vaja enne praeguse rekonstrueerimisega lõpuni jõuda.