Mida peab KÜ juht teadma, et ühistu raha petturite eest kaitsta?

Korteriühistute vastu suunatud pettuseid on Eestis praegu registreeritud vähe, kuid see ei tähenda, et risk puuduks. Pettused muutuvad kiiresti ning kelmid otsivad kohti, kus liigub raha, otsuseid tehakse usalduse pealt ja kontroll sõltub vaid mõnest inimesest. Hiljutine Kunstnike Liidu juhtum näitas, et pettuse ohvriks võivad langeda ka need, kes tegelevad rahaasjadega iga päev, sealhulgas raamatupidajad.

Politsei saab iga päev 50–60 teadet selle kohta, et kelmid on üritanud inimesi lõksu tõmmata. Raha kaotab iga päev keskmiselt kümme inimest või ettevõtet. Selle aasta esimese nelja kuuga on Eestis registreeritud 1100 kelmuskuritegu, mille kogukahju ulatub kaheksa miljoni euroni. Eelmisel aastal kaotasid eestlased petturitele ligi 31 miljonit eurot. 

Korteriühistu jaoks ei pea kahju ulatuma sadadesse tuhandetesse, et mõju oleks ränk. Ühistu kontole võib aastatega olla kogutud nii remondiraha, laenu omafinantseering kui elanike igakuised maksed. Kui see raha petturite kätte satub, puudutab kahju tervet maja ja iga elaniku rahakotti. 

Petuskeem ei pruugi olla keeruline

Pettuste puhul on märkimisväärne see, et skeem ei pruugi olla tehniliselt keeruline. Näiteks võib ühistule saabuda kiri, mis näib tulevat tuttavalt teenusepakkujalt, ehitajalt, haldusfirmalt või koostööpartnerilt. Kirjas teatatakse, et arvelduskonto on muutunud ja järgmine makse tuleb teha uuele kontole. Arve näeb õige välja, nimi on tuttav, summa tundub loogiline. Tegelikult läheb raha aga kelmidele. Samuti võivad väga ehedad olla telefonikõned, mis oma usutavuses panevad inimesi kiiresti valeotsuseid tegema või argisena näivaid asju kontrollimata ellu viima. Esimene neist juhtus Kunstnike Liidu raamatupidajaga, teine võib tabada meid, kes me digimaailmas pakke tellime, makseid tasume või teenuseid ostame.

Selliste olukordade vältimiseks ei piisa ainult heast usust, et “minuga ei juhtu”. Tänapäeva maailmas vajavad korteriühistu rahaasjad selgeid petturitekindlaid reegleid, eriti siis, kui makseid kinnitab või teeb väike ring inimesi.

‍

Meelespea KÜ juhile ja kõigile, kel on ligipääs KÜ rahale

• Ära kinnita pangakonto muutust ainult e-kirja põhjal. Kui teenusepakkuja teatab uuest kontost, helista alati üle varem teada olnud numbril või kontrolli muudatust mõnes teises usaldusväärses kanalis.

• Suuremad maksed vajavad vähemalt nelja silma printsiipi. See ei tähenda tuima “jah” ütlemist teise inimese poolt. Üle tuleb vaadata saaja, summa, selgitus, arve sisu ja pangakonto.

• Kiireloomulisus on ohumärk. Kui kedagi rahaasjus survestatakse, palutakse tegutseda kohe või väidetakse, et viivitada ei tohi, tuleb võtta paus ja kõik hoolikalt üle kontrollida.

• Pane maksete kord kirja. Ühistus peab olema selge, kes arveid kinnitab, kes teeb makseid ja millal on vaja lisakinnitust.

• Kasuta mitmeastmelist autentimist. E-posti ja raamatupidamisprogrammi ligipääsud peavad olema kaitstud rohkem kui ainult parooliga.

• Räägi riskidest ka raamatupidaja ja haldusfirmaga. Kui makseid aitab teha väline partner, peavad samad kontrollireeglid kehtima ka talle.

• Hoia tõendid alles. Kahtlase kirja, arve või makse puhul säilita e-kirjad, arved ja kogu suhtlus.

• Pettusekahtluse korral tegutse kohe. Esmalt võta ühendust pangaga, seejärel politseiga. Mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus raha liikumist peatada.

• Ära unusta ühistu liikmeid. Tuleta elanikele aeg-ajalt meelde, et pank, politsei ega riigiasutus ei küsi PIN-koode ega palu raha “turvakontole” kanda. Siin on ka A4 juhendid stendile, mida jagada ühistute elanikega, et neid pettustest teavitada EST / RUS

• Liiga hea pakkumine on enamasti ohumärk. Petuskeeme on erinevaid, kuid üks levinumaid on investeerimiskelmus, kus inimesele lubatakse kiiret ja garanteeritud tootlust. Tasub meeles pidada: kiire ja riskivaba tulu lubamine viitab enamasti pettusele. Aus investeering ei suru inimest paanikas otsustama ega eelda, et annaksid võõrale ligipääsu oma pangakontole või arvutile.