Üürnik häirib naabreid, aga omanik ei reageeri – mis edasi?

Kortermajas võib tekkida olukord, kus probleem ei ole üldse korteriomanikus. Omanik elab eemal, kuid tema korteris elav üürnik korraldab öiseid pidusid, suitsetab trepikojas, jätab prügi ühiskasutatavatesse ruumidesse või häirib pidevalt naabreid.

Juhatus teab, millise korteriga probleem seotud on, kuid omanikule helistades kõlab vastuseks, et omanik ei ela Eestis ja ei tea mis üürnik teeb.  Kas korteriühistu peabki sellise olukorraga leppima? Ei pea.

Korteriomanik peab hoolitsema selle eest, et tema korteri kasutamine ei häiriks põhjendamatult teisi majaelanikke. Omaniku kohustused kehtivad ka siis, kui korterit kasutavad tema pereliikmed, üürnikud või teised inimesed ning omanik ise viibib eemal. Seega ei vabasta välismaal elamine või muu eemalolek omanikku vastutusest oma korteris toimuva eest ega kohustusest probleemidele reageerida.

Alusta omanikust, mitte üürnikuga vaidlemisest

Kui häirimise põhjustajaks on üürnik, ei ole korteriühistul mõistlik hakata temaga iga rikkumise pärast eraldi vaidlema. Esmalt tuleks probleemist teavitada korteriomanikku, kellel on võimalik üürnikule kohustusi meelde tuletada ning vajadusel hinnata ka üürilepingu lõpetamise võimalust. Korteriühistu ülesanne ei ole üürniku lepingut ega tema tegevusest tingitud probleeme ise lahendada, vaid juhtida omaniku tähelepanu toimuvatele rikkumistele ja nende mõjule teistele elanikele.

Mida teha, kui probleem kordub?

Kõige mõistlikum on tegutseda rahulikult ja järjepidevalt.

1. Pane probleem kirja. Ära piirdu üldise märkusega, et korterist tuleb kogu aeg müra. Pane kirja kuupäevad, kellaajad, mis täpselt juhtus ja kes seda kinnitada saavad.

2. Võta omanikuga kirjalikult ühendust. Näiteks:

„Korteriühistule on korduvalt laekunud teateid Teie korterist kostva häiriva müra kohta. Palume Teil korteriomanikuna tagada, et korteri kasutamine ei häiriks teisi majaelanikke.“ Kirja eesmärk ei ole omanikku rünnata, vaid anda talle selge võimalus probleem lahendada.

3. Anna omanikule võimalus sekkuda.

Omanik võib üürnikuga ühendust võtta, talle maja reegleid veelkord üle selgitada või vajadusel hinnata, kas üürilepingut saab lõpetada.

4. Kui probleem jätkub, kogu tõendeid.

Säilita juhatusele saadetud kaebused, kirjavahetus, kuupäevad ja vajadusel info politsei väljakutsete kohta. Korduva häirimise korral võib olla oluline näidata, et tegemist ei olnud ühe juhusliku juhtumiga, vaid püsiva probleemiga.

Kas müra on keelatud ainult öörahu ajal?

Üldjuhul seostatakse häirivat müra eelkõige öörahu ajaga, kuid tegelikult ei tähenda päevane aeg, et teisi elanikke võib piiramatult häirida. Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud ajavahemikul 22.00–6.00 ning puhkepäevale eelneval ööl 00.00–7.00 tekitada kestvalt või korduvalt teist inimest oluliselt häirivat müra. Häirivuse hindamisel võetakse muu hulgas arvesse seda, kuidas olukorda hindaks keskmine objektiivne inimene.

Samas tuleb arvestada, et korterelamus kaasnevad elamisega paratamatult erinevad helid. Naabri sammud, lapse jooksmine või tavapärased kodused tegevused ei ole iseenesest õigusrikkumised. Oluline on eristada tavapärast elamismüra sellisest mürast, mis on oma iseloomult, tugevuselt või korduvuselt teiste elanike jaoks oluliselt häiriv.

Aga kui omanik ütleb, et ta ei saa oma üürnikku kontrollida?

See on olukorra üks tavalisemaid vastuseid.

Omanik ei pea tõepoolest ise teises riigis elades või üldse iga päev kontrollima, mida tema üürnik teeb. Kuid seadus paneb talle ikkagi kohustuse korraldada oma korteriomandi valitsemist ka eemal viibides ning tagada, et korterit kasutavad inimesed järgiksid korteriomanikule kehtivaid kohustusi. 

Omanikel tasub oma üürilepingud väga selgelt teha ning lisada lepingutesse punktid õiguste ja kohustuste kohta.  Tihti kasutavad üürnikud ka allüürnikke ning üürivad korterit edasi lühiajaliseks majutuseks. Ka see võib olla üheks probleemi põhjuseks, kui kortermaja elanikud panevad tähele, et majas voorib tihti võõraid inimesi. 1Parner kinnisvara konsultant sõnab, et selliste olukordade vältimiseks tasub korteriomanikel üürilepingusse alati lisada selgesõnaline keelusäte, mille rikkumise korral on üürileandjal õigus nõuda leppetrahvi ja leping lõpetada.

Majandusministeerium plaanib ka seadusemuudatust, millega korrastada Eestis lühiajalist korterite ja majade väljaüürimist, et konkurents turul oleks ausam ja läbipaistvam.

Kui üürnik ei lõpeta, kas korteriühistu saab midagi enamat teha?

Kui probleemne üürnik oma käitumist ei muuda, on korteriühistul võimalik astuda ka järgmisi samme, kuid kõige rangemad meetmed peaksid jääma viimaseks abinõuks. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus võimaldab teatud juhtudel nõuda korteriomanikult korteriomandi võõrandamist, kui ta rikub korduvalt oma kohustusi ja teised korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema jätkamist korteriomanikuna. Üheks selliseks aluseks on olukord, kus korteriomanik häirib oluliselt oma tegevusega teiste korteriomandite kasutamist.

Samas ei tähenda see, et ühe üürniku tekitatud mürakaebuse korral võiks kohe korteri müümist nõuda. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis võib kõne alla tulla korduvate ja tõsiste rikkumiste korral, kui probleem ei ole lahendunud leebemate abinõudega. Kui korteriomanik ei täida võõrandamise nõuet vabatahtlikult, tuleb nõude maksmapanekuks pöörduda kohtusse.

Kas üldkoosolekul tasub probleem arutusele võtta?

Jah, eriti siis, kui probleem on muutunud pikaajaliseks. Üldkoosolek ei peaks muutuma kohaks, kus kõik naabrid lihtsalt oma pahameelt väljendavad. Mõistlikum on arutada konkreetseid asjaolusid: millised rikkumised on toimunud, mida juhatus on juba teinud, kuidas omanik on reageerinud ja milliseid järgmisi samme oleks põhjendatud võtta. See loob ka olulise kirjaliku jälje sellest, et probleemiga on järjepidevalt tegeletud.

Kõige suurem viga on probleemi liiga kaua ignoreerida

Ühe korteri probleem võib üsna kiiresti hakata häirima kogu maja elu. Kui kaebusi tuleb aina juurde ja olukorda õigel ajal ei lahendata, võivad naabrite vahel tekkida tülid ja pahameel. Seetõttu tasub juhatusel probleemiga tegeleda kohe, rahulikult ja kõik juhtumid kirjalikult üles märkida.

Loe ka: Soome karmistab üüriseadust – kuidas on samad küsimused lahendatud Eestis?