Andmekaitse korteriühistutes: mida peaks teadma?

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas ja milliseid isikuandmeid korteriühistu sinu kohta kogub ja kasutab? Ning millised on sinu õigused ja korteriühistu kohustused andmekaitse vallas?

Viimastel aastatel on andmekaitse saanud aina olulisemaks teemaks kogu ühiskonnas, sh ka korteriühistutes. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud rangelt nii Euroopa Liidu üldmääruse ehk GDPRiga kui ka Eesti isikuandmete kaitse seadusega (IKS). Lisaks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud tingimused, mis puudutavad korteriomanike andmete töötlemist.

Millistel alustel tohib korteriühistu sinu andmeid töödelda?

Korteriühistu võib sinu andmeid töödelda ainult juhul, kui selleks on seaduslik alus.  

Näiteks kui korteriühistu peab pidama raamatupidamist, täitma lepinguid, esitama aruandeid või täitma muid seadusest tulenevaid kohustusi, on see õigustatud. Samuti võib andmete töötlemine põhineda õigustatud huvil, kuid siis peab korteriühistu alati hindama, kas see ei riku sinu õigusi ega ole ebaproportsionaalne. See tähendab, et näiteks sinu nime, kontaktandmete või võlgnevuse infot võib töödelda ainult selleks, et tagada maja ühiselt toimimine, mitte näiteks isiklikuks kasuks.

Korteriühistutel on soovitatav kasutada suhtluseks spetsiaalset ühistu meiliaadressi, mis on registreeritud äriregistris, et tagada ühistu kontroll suheldavate andmete üle.  

Juhatuse liikmete isikuandmeid, nagu kontaktid, võib avalikustada ainult nende nõusolekul ning juhatusse kandideerimisel tuleb esitada nimi ja isikukood äriregistrisse kandmiseks. Samuti ei pea juhatuse liikmed nõustuma oma andmete avalikustamisega näiteks hoone trepikojas.  

Milliseid andmeid võib korteriühistu küsida liikmetelt?

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 46 lõige kohustab korteriomanikku teatama korteriühistule oma olemasolevatest sidevahenditest, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressist. Ühistul on möödapääsmatu oma ülesannete täitmiseks saada korteriomanikult tema kontaktandmed (nt teada, kuhu saata arved). Sama sätte lõike 2 alusel saab ühistu küsida ka elu- või asukohta, kui omanik ei ela ühistus. Küll aga ei ole kohustuse eiramisel muid tagajärgi kui see, et korteriühistul on õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht ning toimetada talle nt arved sealsesse postkasti ja lugeda need kätte toimetatuks. Muude andmete kohta seadus regulatsiooni ei anna, seega kõiki muid andmeid saab ühistu töödelda kas omaniku eelneval nõusolekul või muul õiguslikul alusel.

Ühistul ei ole õigust nõuda korteriomanikult üürnike, muude pereliikmete või tuttavate andmeid.

Seda seetõttu, et igal juhul vastutab ühistu ees omanik ning ainult omanikule kehtivad ühistu ühiselt kokku lepitud korrad ja käitumisreeglid. (KrtS § 31.  Korteriomaniku kohustused)

Näiteks kui ühisalal suitsetamise eest on ette nähtud trahv ning suitsetavad omaniku külalised, siis vastutab ikka omanik. Korteriomanikud peavad ise kõiki oma külalisi ja üürnike vastavatest kokkulepetest informeerima. Üürilepingus saab omanik ise samalaadsed trahvid üürnikuga kokku leppida või lisada kohustuse maja reegleid järgida. Küll aga saab omanik volitada kellegi teise (nt üürniku) enda eest ühistuga suhtlema, kuid siis on vajalik, et ta ise esitab juhatusele selle kohta volikirja.

Kas korteriühistu võib edastada liikmete andmeid teistele liikmetele?

Kui korteriühistu liige soovib teise liikme andmeid, peaks juhatus esmalt pakkuma võimalust infot vahendada või küsima teise isiku nõusolekut. Teatud juhtudel võib andmete edastamine olla lubatud õigustatud huvi alusel, kuid juhatus peab suutma seda otsust vajadusel põhjendada ja kaaluma, millised andmed on tõesti vajalikud. Näiteks kindlustus- või kahjujuhtumites võib kontaktandmete edastamine olla õigustatud, kui see aitab olukorda lahendada ja ei kahjusta ülemäära teise isiku õigusi. Igal juhul tuleb andmete jagamisest puudutatud isikut eelnevalt teavitada ning hinnata, kas taotleja huvi kaalub üles andmesubjekti privaatsuse. Loe rohkem siit

Millised on korteriomaniku õigused?

Sa võid alati teada saada, milliseid isikuandmeid sinu kohta töödeldakse, milleks neid kasutatakse ja kellele neid on ehk edastatud. Kui leiad, et andmed on valed või aegunud, saad paluda need parandada või kustutada.

Korteriomanikul on õigus saada teavet juhatuselt korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega, nagu koosolekute protokollid ja raamatupidamisandmed (KrtS § 45). Igal liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole, et saada teavet võlglaste kohta, kuid juhatus peab hindama, milliseid isikuandmeid võib avaldada, et kaitsta teiste isikute privaatsust. Dokumentidega tutvumist tuleks reguleerida ühistu põhikirjas ning juhatus peaks fikseerima, kes milliste dokumentidega tutvunud on.  

Videovalve kortermajas – mida võiks teada?

Kui sinu kortermaja trepikojas või ühises ruumis on videovalve, peab see olema paigaldatud õigesti ning vastama andmekaitse nõuetele. Salvestisi tohib hoida ainult nii kaua, kui on vajalik ning sina võid saada ligipääsu salvestistele, kus sa ise oled.

Kui salvestistes on teisi inimesi, tuleb nende isikut võimalusel varjata, et kaitsta nende privaatsust.

Kui videovalve tingimused on täitmata, võib see olla rikkumine, mille eest võib korteriühistu saada trahvi. Kõik see on kirjas Eesti isikuandmete kaitse seaduses.

Kas võlgnike andmeid võib avalikustada?

Korteriühistu ei tohi avaldada võlgnike isikuandmeid teistele ühistu liikmetele ilma võlgniku nõusolekuta. Vastavalt isikuandmete kaitse põhimõtetele tuleb isikuandmeid töödelda õiglaselt ja konfidentsiaalselt ning avaldamine peab põhinema seaduslikul alusel. Kuigi korteriomanikul on kohustus teatada oma kontaktandmed ning võlgnevused võivad olla ühistule teada, ei tähenda see õigust avaldada nende andmeid avalikult või teistele liikmetele ilma selge õigustuseta.

Korteriühistu võib võlglasi hoiatada ja vajadusel rakendada seaduslikke meetmeid, kuid andmete avaldamine peaks toimuma väga ettevaatlikult, vältides isikuandmete lekkimist või avalikustamist, mis rikuks võlgniku privaatsust ( KrtS § 45 (2))

Kui korteriühistu avaldab võlgnike andmeid avalikus kohas (näiteks trepikojas) ilma nõusolekuta, võib see kaasa tuua andmekaitse rikkumise ning võimalikud sanktsioonid Andmekaitse Inspektsiooni poolt. Loe rohkem siit

Artikli koostamisel on kasutatud ka Andmekaitse Inspektsiooni lehel olevat materjali