Korterelamu ühise elektripaigaldise ohutuse korraldamine on korteriühistu praktiline kohustus 

Elektripaigaldiste käidukorraldus võib osutuda keerukaks valdkonnaks, millega korteriühistud sageli ei soovi või ei pea vajalikuks ise tegeleda. Kuna tegemist on siiski teatud tingimustel seadusest tuleneva kohustusega, tuleb ühistul leida sobiv lahendus või pädev teenusepakkuja, kes selle ülesande nende eest professionaalselt täidab.

Kortermajaleht pöördus selguse saamiseks Enefiti poole. Nende hooldusteenuste juht Ingvar Minnus selgitas spetsiifikat. Elektriohutuse tagamine ei ole korteriühistu jaoks valikuline tegevus, vaid otseselt seadusest tulenev vastutus. Eestis reguleerib seda Elektriohutuse seadus, mis sätestab selged nõuded elektripaigaldiste omanikule ja haldajale.

“Elektripaigaldise käidukorraldus on järjepidev tegevus elektripaigaldise ohutu ja nõuetele vastava toimimise tagamiseks. See hõlmab näiteks regulaarseid kontroll- ja hooldustoiminguid, rikete ennetamist ja kiiret reageerimist, tehnilise dokumentatsiooni korrashoidu, mõõtmisi, ülevaatusi ja auditite ettevalmistust ning vastutava käidukorraldaja määramist,” selgitas Minnus.

Käidukorraldaja ülesanne on lisaks ka juhatuse nõustamine töökindluse, energiatõhususe ja vajalike elektritööde planeerimise osas.

Seaduse üks olulisemaid põhimõtteid on nõue, et hoonetes, mille peakaitsme nimivool ületab 100 amprit, peab olema määratud pädev käidukorraldaja. Tegemist ei ole soovitusliku lisateenusega, vaid kohustusliku rolliga, kelle ülesanne on tagada elektripaigaldise ohutu ja nõuetele vastav toimimine igal ajahetkel.

Lisaks 100 A nõudele rõhutab Elektriohutusseadus ka mitmeid teisi käidukorraldust reguleerivaid põhimõtteid, sealhulgas:

• Elektripaigaldise omanik peab tagama süsteemi korrasoleku ning selle ohutu kasutamise.
  See tähendab, et ühistu juhatus vastutab sisuliselt kogu hoone elektriohutuse eest – sõltumata sellest, millal töid viimati tehti või milline on hoone vanus.

• Elektripaigaldise eest vastutav isik peab omama nõutud pädevust.
  Käidukorraldajal peab olema vastav kvalifikatsioon, kutsetunnistus ja registreering. Ühistu ei saa määrata suvalist isikut, vaid ainult pädeva spetsialisti.

• Käidukorraldus peab olema dokumenteeritud.
  Nõutud on käidukava olemasolu koos toimingute kirjelduste, kontrollgraafikute ja hoolduspäevikuga. Dokumenteerimata tegevused ei vasta seaduse nõuetele.

• Elektripaigaldis peab läbima regulaarseid ülevaatusi ja mõõtmisi.
  See tähendab, et lisaks auditile peab käidukorraldaja teostama perioodilisi kontrolltoiminguid, mis tagavad paigaldise jätkuva ohutuse.

Kuna enamik Eesti kortermaju ületab 100 A peakaitsme lävendi, laieneb käidukorralduse kohustus väga suurele osale elamufondist. Sellest tulenevalt tekib paljudel ühistutel vajadus usaldusväärse ja professionaalse partneri järele, kes suudab võtta vastutuse kogu elektripaigaldise igapäevase ohutuse eest.

Käidukava vastavus hoone eripärale

Käidukava koostatakse alati lähtuvalt konkreetse hoone tehnilisest seisukorrast, vanusest, kasutusotstarbest ja elektrisüsteemide keerukusest. Igal hoonel on oma eripärad ning seetõttu ei ole olemas universaalset lahendust, mis sobiks kõigile. Professionaalselt koostatud käidukava tagab, et iga hoone elektripaigaldis püsib ohutu, töökindel ja vastab seaduses kehtestatud nõuetele.

Vanemates hoonetes

Vanemates kortermajades ja büroohoonetes on fookus suunatud eelkõige riskide maandamisele ning amortiseerunud seadmete ja juhtmestike jälgimisele. Sellistes hoonetes võib esineda aegunud kaabeldust ja kontakte, ajale jalgu jäänud kaitselahendusi. Samuti võib probleemiks olla dokumentatsiooni puudumine või selle ebatäpsus ja ümberehitustest tekkinud varjatud puudused.

Käidukorraldaja ülesanne on hinnata kõiki potentsiaalselt ohtlikke kohti, koostada tegevusplaan, jälgida kriitilisi sõlmpunkte ning anda ühistule selgeid ja arusaadavaid soovitusi, kuidas tagada süsteemi ohutus ja vastupidavus. Tihti tähendab see hoolduste tihendamist, sagedasemaid visuaalkontrolle ja tehniliste mõõtmiste regulaarset läbimist.

Uuemates hoonetes

Uutes ja renoveeritud hoonetes on küll süsteemid modernsemad, kuid samas tehniliselt märksa keerukamad.
Tüüpiliselt sisaldavad need automaatika- ja juhtimissüsteeme, avariivalgustuse ning BMS-lahendusi (building management system), nutikaid energiakulu mõõdikuid või päikeseenergia ja energiasalvestite ühendusi.

Sellistes hoonetes keskendub käidukava eelkõige süsteemide omavahelise toimimise tagamisele. Oluline on regulaarselt kontrollida, kas automaatika töötab õigesti, kas häireedastused toimivad, ning kas päikeseelektrisüsteemid on koordineeritult ja ohutult liidestatud ülejäänud elektrivõrguga. Tänapäevane hoone nõuab pidevat monitoorimist ja tehnilist kompetentsi, et süsteemid toimiksid maksimaalse töökindlusega.

Suure koormusega hoonetes

Hooned, kus on rohkelt energiaintensiivseid seadmeid — näiteks liftid, ventilatsiooniseadmed, soojuspumbad, laadimislahendused või suured tehnosõlmed — vajavad erilise tähelepanuga koostatud käidukava. Sellistes hoonetes on võtmeküsimuseks koormuste ühtlane jaotus, taristu töökindlus tipptundidel, standarditele vastavad kaitselahendused, seadmete hooldus- ja kontrollgraafiku täpne järgimine ning rikete kiire tuvastamine ja kõrvaldamine.

Käidukorraldaja peab jälgima, et süsteemid ei oleks ülekoormatud, et elektriline taristu toetaks kasvavaid energiavajadusi (näiteks laienevat elektriautode laadimisvõrgustikku) ning et kogu hoone tehnosüsteem toimiks stabiilselt ka suurte koormuste korral.

Eesti kortermajade hetkeseis ja soovitused

Eestis on elektriohutuse tase kortermajades ebaühtlane. Renoveeritud ja uuemates majades on teadlikkus üldjuhul parem, kuid suur osa vanemast elamufondist toimib minimaalse tähelepanuga. Tüüpilised probleemid hõlmavad vananenud juhtmestikku, ebapiisavaid kaitselahendusi või dokumentatsiooni puudumist.

Sellegipoolest lasub korteriühistu juhatusel kohustus tagada elektripaigaldise ohutus sõltumata sellest, millises seisus süsteem parasjagu on või millal viimati investeeringuid tehti.

Soovitused ühistutele:

1. Selgitada välja käidukohustuse olemasolu (üle 100 A).

2. Määrata pädev ja registreeritud käidukorraldaja.

3. Teha regulaarselt elektriauditeid.

4. Planeerida tegevusi kooskõlas käidukorraldaja soovitustega.

5. Mitte oodata rikete või avariideni, vaid tegutseda ennetavalt.

Elektritööd lahendavad konkreetseid tehnilisi probleeme, käidukorraldus ennetab riske ja tagab igapäevase ohutu toimimise ning elektrisüsteemi audit annab sõltumatu ülevaate süsteemi seisukorrast. Koos moodustavad need kolm valdkonda tervikliku elektriohutuse süsteemi.