• Hea juhatus suhtleb, kaasab ja selgitab otsuseid
• Usaldus tekib, kui juhatus on läbipaistev ja järjepidev
Kevad ja suve algus on korteriühistutes traditsiooniliselt üldkoosolekute aeg. Paljudes majades on selleks aastaks koosolekud juba peetud, kinnitatud majandusaasta aruanded ning valitud ka uued juhatuse liikmed.
Sageli satub juhatusse inimesi, kes on küll oma maja käekäigust huvitatud ja valmis panustama, kuid kellel puudub varasem kogemus korteriühistu juhtimises, elamumajanduses või kinnisvara korrashoius. Ometi peavad nad igapäevaselt tegelema teemadega, mis puudutavad sageli mitme miljoni euro väärtuses ühisvara, remonditöid, investeeringuid ja sadade tuhandete eurode suuruseid eelarveid.
See võib tunduda hirmutav ülesanne, aga sellest olenemata ei pea edukaks juhatuse liikmeks olema hariduselt jurist, ehitusinsener või raamatupidaja. Oluline on näha suuremat pilti, küsida vajadusel nõu, oskus kuulata, kaasata, ning teha läbimõeldud otsuseid kogu ühistu huve silmas pidades.
Milline siis ikkagi on hea korteriühistu juhatuse liige? Millised omadused aitavad juhtida maja nii, et elanikel oleks juhatuse vastu usaldus ja probleemid ei kasvaks suurteks tülideks? Vaatame üle kümme asja, mis on usaldusväärse juhatuse puhul olulised.
1. Juhatuse liige ei pea ise kõike teadma
Paljud inimesed keelduvad juhatusse kandideerimast, sest kardavad, et neil puuduvad vajalikud teadmised.
Tegelikult ei eelda juhatuse töö, et inimene teaks kõike ehitusest, seadustest või raamatupidamisest. Eestis ei pea juhatuse liikmeks saamiseks läbima ka spetsiaalset koolitust, aga tuleb kasuks, kui on läbitud.
Juhatusele on tähtis oskus märgata probleeme, küsida vajadusel nõu ekspertidelt ning teha otsuseid olemasoleva info põhjal.
2. Ta suhtleb regulaarselt
Üks sagedasemaid pingeallikaid korteriühistutes ei ole mitte rahapuudus, vaid puudulik infovahetus.
Kui korteriomanikud saavad aegsasti teada:
on ka keerulisi otsuseid lihtsam mõista ja aktsepteerida. Regulaarne suhtlus aitab ennetada kuulujutte ja vähendab vastasseisu.
3. Ta ei tee olulisi otsuseid üksinda
Olulisi otsuseid ei tasu teha kiirustades ega üksi. Kui juhatus arutab suuremad teemad omavahel läbi, küsib vajadusel nõu spetsialistidelt ning paneb kirja, miks just selline otsus tehti, on hiljem palju lihtsam vastata ka korteriomanike küsimustele.
Samuti tasub alles hoida hinnapakkumised, kirjavahetus ja muu oluline info. Kui mõni korteriomanik küsib aasta või paari pärast, miks valiti just see töövõtja või miks otsustati ühe lahenduse kasuks, on kõik põhjendused olemas. See aitab vältida arusaamatusi ning kaitseb nii juhatust kui ka kogu korteriühistut.
Ühistul peaks olema üks ühine e-posti aadress, millele pääsevad ligi kõik juhatuse liikmed. Seda ei tohiks teha ühe inimese isikliku e-posti kaudu, sest siis jääb kogu info ainult ühe inimese kätte.
4. Ta mõtleb pikemalt kui järgmine kuu
Hea juhtimine tähendab tulevikku vaatamist ja oskus näha suuremat pilti.
Lisaks igapäevastele küsimustele tuleks hinnata ka:
Ennetav planeerimine on sageli odavam kui avariide lahendamine.
5. Ta ei karda öelda välja kui vajab abi
See ei näita nõrkust, kui tunnistad, et sa ei tea kõike. Palju suurem risk on teha otsuseid oletuste või puuduliku info põhjal. Usaldusväärne juhatuse liige kontrollib fakte, küsib nõu ja alles seejärel otsustab. Alati võib küsida kinnitust ja lisainformatsiooni raamatupidajalt, tehnilistelt konsultandilt, juristilt ja muudelt spetsialistidelt.
6. Ta oskab rääkida rahast arusaadavalt
Enamik korteriomanikke ei taha näha ainult pikka tabelit numbritega. Neid huvitab hoopis see selgitus, kuhu nende raha läheb ja miks mõni kulu on suurem kui varem.
Kui juhatus räägib lihtsalt lahti, miks on vaja remondifondi suurendada, miks tuleb näiteks katus ära parandada või miks valiti just selline lahendus, on inimestel palju lihtsam sellest aru saada. Kui kõik on lahti räägitud, tekib ka vähem kahtlusi ja omavahelisi vaidlusi. Lõppkokkuvõttes sünnib usaldus sellest, et inimesed tunnevad, et neid hoitakse kursis ja nende küsimustele vastatakse ausalt.
7. Ta kohtleb kõiki võrdselt
Hea juhatus ei tee vahet sellel, kes on tema sõber, naaber või kõige valjema häälega koosolekul. Kõik korteriomanikud väärivad ühesugust suhtumist ja neil peab olema võimalus saada sama infot.
Kui majaelanikud näevad, et otsuseid tehakse ausalt, küsimustele vastatakse ning olulist infot ei hoita ainult väikese ringi teada, tekib ka usaldus juhatuse vastu. Usaldus ei sünni suurtest sõnadest, vaid sellest, kuidas juhatus igapäevaselt inimestega suhtleb ja oma tööd teeb.
8. Ta lahendab probleeme enne, kui neist saavad konfliktid
Enamik suuri tülisid ei alga üleöö. Tavaliselt on enne olnud väiksemad probleemid, millele ei pööratud piisavalt tähelepanu. Keegi pole rahul remonditöödega, parkimine tekitab pingeid või inimesed ei saa aru, mille eest nad maksavad.
Kui juhatus võtab selliseid muresid tõsiselt ja püüab need varakult läbi rääkida, ei kasva neist tavaliselt suuri naabrite vahelisi tülisid. Mõnikord piisab lihtsalt sellest, et inimesed saavad oma küsimustele selged vastused ja tunnevad, et neid on ära kuulatud.
9. Ta õpib ja täiendab ennast
Korteriühistu juhtimine ei ole enam ammu ainult arvete maksmine ja koosolekute korraldamine. Igal aastal tuleb juurde uusi teadmisi – olgu selleks renoveerimine, energiasääst, erinevad toetused või uued lahendused, mis aitavad maja paremini hallata.
Seepärast tasub heal juhatuse liikmel aeg-ajalt osaleda koolitustel, lugeda erialaseid artikleid ja küsida nõu inimestelt, kes valdkonda hästi tunnevad. Kõike ei pea ise teadma, kuid oluline on olla valmis õppima.
10. Ta mõistab, et juhib inimeste ühist vara
Korteriühistu ei ole tavaline ettevõte. Siin tehtud otsused mõjutavad inimeste päris kodusid, nende raha ja kogu maja väärtust.
Juhatus ei saa teha kõiki otsuseid üksinda ega peagi seda tegema. Paljud olulised küsimused otsustavad korteriomanikud üldkoosolekul, kuid juhatuse ülesanne on need otsused hästi ette valmistada, anda inimestele piisavalt infot ja viia kokkulepitu ellu.
Alati ei ole võimalik leida lahendust, millega kõik rahule jäävad. Küll aga saab juhatus teha oma tööd nii, et inimesed mõistavad, miks üks või teine ettepanek tehti ja kuidas otsuseni jõuti. Kui info on selge ja suhtlus aus, on ka usaldust rohkem.
Viis levinud müüti juhatuse liikme kohta
Müüt 1. Hea juhatuse liige peab olema jurist.
Ei pea. Vajalik on oskus aru saada, millal on vaja spetsialisti abi.
Müüt 2. Kõik tuleb ise ära teha.
Ei tule. Juhatuse ülesanne on korraldada tööd, mitte teha kõiki töid isiklikult.
Müüt 3. Kõik elanikud peavad alati rahule jääma.
Korteriühistus ei ole võimalik teha otsuseid, mis sobivad igale inimesele. Oluline on, et otsused oleksid põhjendatud ja ausalt selgitatud.
Müüt 4. Kõige odavam teenusepakkumine on alati parim.
Odavaim hind ei tähenda tingimata parimat kvaliteeti ega väiksemaid kulusid pikemas vaates.
Müüt 5. Kui keegi ei kurda, siis on kõik korras.
Vaikus ei pruugi tähendada rahulolu. Hea juhatus suhtleb elanikega ka siis, kui probleeme ei paista.
.png)
.jpg)
.jpeg)
