Mis asi on elektripaigaldise käidukorraldus ja miks ühistud sellega eksivad?

Elektri- ja teistest väga spetsiifilistes valdkondades on terminid, mis võivad tavalised inimesed segadusse ajada, pannes nad arvama, et see on miski, mida see tegelikult ei ole. Seega on ette tulnud, et elektripaigaldise käidukorraldusega tegeleva ettevõtte käest soovitakse tavalisi elektritöid, teadmata, mis asi on käidukorraldus.

Kortermajaleht pöördus selguse saamiseks Hepta Group Energy OÜ poole. Nende poolt vastas küsimustele juhatuse liige Henri Klemmer. 

Miks ühistud ajavad segamini elektritööd ja elektripaigaldise käidukorralduse? 

Tihtipeale tekitatakse ühistutele ekslik arusaam, et käidukorraldus on justkui elektritööde kõrvalprodukt ehk midagi, mis vormistatakse tööde käigus ning mille tulemuseks on vastavad aktid. Tegelikkus on vastupidine. Käidukorraldaja roll ühistu jaoks on olla elektrialane „käe pikendus“ ehk spetsialist, kes tõlgib hoone elektripaigaldise seisukorra arusaadavasse keelde ning vahendab hoones tehtavaid elektritöid, tagades nende kvaliteedi ja nõuetekohasuse.

Mis on nende vahe?

Oluline on rõhutada, et käidukorraldaja ei ole elektritööde teostaja. Kuigi tänases Eesti turu praktikas kipuvad need rollid sageli kattuma, on käidukorraldaja eelkõige erialateadlik insener. Tema ülesanne on hinnata elektripaigaldise seisukorda tervikuna, mitte piirduda üksikute osade hooldusega (näiteks ainult trepikoja valgustus).

Mis on lühidalt käidukorralduse teenus ja mida see sisaldab?

Käidukorraldus teenusena tähendab elektripaigaldise süsteemset ja pidevat haldamist, mille eesmärk on tagada ohutus, töökindlus ja vastavus kehtivatele nõuetele. See hõlmab regulaarset seisukorra hindamist, hoolduse ja remonditööde planeerimist, dokumentatsiooni korrashoidu ning vajadusel tööde tellimise ja teostuse järelevalvet.

Milline on Eesti kortermajade hetkeolukord selles valdkonnas ja mis soovitusi te annaksite ühistutele?

Eesti kortermajade elektrisüsteemide tervikpilti vaadates pigem kehvapoolne. Sageli võib täheldada, et suurematest linnadest välja poole liikudes kohtame rohkem nõukogudeaegseid seadmeid ja lahendusi, mis on oma eluea lõpus. Need süsteemid toimivad tihti „viimasel hingetõmbel“ ning kujutavad endast rikke või ohuolukorra tekkimise riski.

Peamine soovitus on hankida käidukorraldusteenus ilma täiendavate elektritööde siduvate klausliteta. Praktika näitab, et üks peamisi põhjuseid, miks käidukorraldajaid vahetatakse, on lubatud teenuste tegemata jätmine. Turul on piisavalt elektritööde teostajaid, kelle hulgast saab vajadusel sobivad partnerid valida. Ühistul ei ole mõistlik siduda kõiki töid ühe ja sama teostajaga, kuna selline lähenemine võib soodustada ebaeetiliste võtete kasutamist ning vähendada läbipaistvust ja konkurentsi.

‍

Nõuded kortermajadele

Tarbijakaitse ning tehnilise järelevalve amet toob enda kodulehel välja nõuded kortermajadele. 

Korterelamu elektripaigaldise nõuetekohasuse ja ohutuse tagamiseks on vajalik: 

• dokumentatsiooni olemasolu; 

• elektripaigaldise korrapärane hooldamine (käit); 

• perioodiliselt elektripaigaldise seisukorra hindamiseks auditi teostamine.

Elektripaigaldise omanikul peavad olema järgmised dokumendid 

• elektriprojekt või vähemalt joonised ja skeemid, millest selgub elektrijuhistike, lülitite, kilpide jmt asukoht ja tehnilised parameetrid; 

• elektripaigaldises tehtud elektritööde dokumendid (teostusjoonised, projektid, ehitaja nõuetekohasuse deklaratsioonid jt); 

• võrguettevõtjaga sõlmitud võrguleping (seal on fikseeritud korterelamu peakaitsme suurus); 

• elektripaigaldise auditi (tehnilise kontrolli) dokumendid sh elektrotehniliste mõõtmiste protokollid. 

• üle 100 amprise elektripaigaldise korral: - käidukava, mis on dokument või dokumentide kogum, kus kirjeldatakse elektripaigaldise tehnohoolduse sisu, sagedused ja mahtu vähemalt hoolduskava; - käiduleping kasutamise järelevaatajaga.