Elu ei ole alati lihtne. Paljud inimesed on sunnitud elama tingimustes, mida enamik peaks talumatuks. Ent ühiskonnas koos elades ei jää need raskused vaid nende endi mureks, need peegelduvad ja mõjuvad ka teistele.

Me inimestena ei saa kontrollida seda, kuidas teised elavad, küll aga saame oma käitumisega näidata, kuidas on võimalik elada ning aidata neid, kellel on raske. Inimese eluteed on erinevad ja mis on ühe jaoks normaalne ja iseenesestmõistetav, on teise jaoks uus ja üllatav. Nagu kellelegi abikäe ulatamine ja headuse näitamine. Suletud uste taga toimub elu, mida me ei tea, aga mida kauem see kestab, seda suurem on tõenäosus, et saladus tuleb välja. Kortermajades elades jagame me oma ruumi teiste inimestega. Inimestega, keda me ei tea, aga keda me eeldame olevat normaalne ja korralik inimene. Kui inimeste harjumused ja elustiil mõjutavad ka korterist väljaspool olevat keskkonda, tekib see probleem paljude jaoks. Näiteks kui koridori levib halb lõhn korterist, viitab see tavaliselt sellele, et korterit ei hooldata korralikult ja omanik võib silmitsi olla tõsisemate probleemidega.

Nii võib juhtuda nt kortermajas, kus ühel või teisel põhjusel ei ole elanikul oma hügieeni ja keskkonna eest hoolitseda selliselt, et see teistele probleeme ei valmista. Terviseametist öeldi, et kui selline asi peaks juhtuma, siis tuleks korteriühistul ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, et nemad saaksid probleemiga tegeleda. Äkki on seal midagi tõsist lahti ja inimene vajab rohkem abi kui ühistu ise suudab pakkuda. Tallinna linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Eva Ligi Aydogmus sõnas Kortermajalehele, et juhul kui korteriühistu liikmetel tekivad kahtlused kaaselaniku iseseisva toimetulekuvõime ja/või abivajaduse osas, tuleks olukorrast teavitada elukohajärgset linnaosa sotsiaalhoolekande osakonda. “Sotsiaaltöötaja saab hinnata, millist abi inimene vajab ja pakkuda sobilikku abi,” sõnas ta. 

Oma kodus elava toimetulekuraskustega isiku abistamiseks ning toetamiseks on Tallinnas olemas mitmeid teenuseid: nt koduteenus, toimetulekunõustamine, tugiisikuteenus, jms. Sarnased lahendused on ka teistes linnades, tuleb vaid hooldekandeasutusega ühendust võtta.

Aydogmus täpsustas: “Sotsiaalhoolekande osakonnal on võimalik abi vajavaid isikuid nende murede lahendamisel aidata, ent seda on üldjuhul võimalik teha siiski isiku enese soovil ning nõusolekul.”

Suheldes Läänemaal asuva Haapsalu linnavalitsusega, et uurida, millised on olukord nende piirkonnas, sõnas linnakantselei sekretär-referent Eva Unt, et tema elab majas, kus tõesti selline eluraskustes inimene elab. Aadressil Lahe tn 9 asuva KÜ Lahekodu juhatuse liige Unt rääkis, et nende majas elava joodikust meesterahva elus tekkisid tõsised raskused, kui viimase ema ära suri. “Just see hügieeni pool on väga jube, sest kuna tal peale kraanikausi muid pesemisvõimalusi ei ole, siis võite ise järeldada seda olukorda. Prügi sorteerimine on ka pigem puudulik. Kui näen teda prügikastide juures, siis koheselt uurin, et mida ja kuhu tahab sokutada. Ja see, mida kohe välja ei tooda, haiseb siis korteris, kuhu armastatakse igasugust tänaval vedelevat kraami tassida,” rääkis Unt.

“Oleme pöördunud kohaliku omavalitsuse poole. Seni, kuni inimene saab iseendaga hakkama, siis nemad ei saa midagi teha. Rõhutatakse lähedaste olemasolu. Kellegi kodu sunniviisiliselt puhtaks teha võib viia veel hullemate tagajärgedeni,” sõnas Unt, et santi ei saa sundida, kui sant ei taha kõndida.

Undi sõnul on sellel meesterahval kaks last ning ta on pojaga isa hügieeni osas suhelnud. Küll aga usub Lahekodu juhatuse liige, et need kirjad pole pojal kerge lugeda, sest isa pole lapsi suurema osa nende elust toetanud ja nüüd eeldatakse, et lapsed tulevad vanas eas isa aitama ja ta elamist koristama. 

“Hetkel on naabrionu juba pensionil, arved makstud, poes saab käidud, tervis veel kannatab seda elu. Vaimne tervis üldiselt on tal väga hea, vastasel juhul oleksime juba muud meetmed kasutusele võtnud,” jätkas Unt, et muidu saab meesterahvas ise kenasti hakkama.

“Rohkem ei oskagi kommenteerida. Selle teate valguses teengi ta pojale taas kirja, sest jahedam periood hakkab saabuma ja enam ei saa trepikoja aknaid/uksi lahti hoida, et tuulutada,” lisas Eva Unt lõpetuseks. 

Kokkuvõtteks: on täiesti loomulik, et naabrite jaoks on keeruline, kui keegi ei hoolitse enda eest, korter on kaua koristamata või prügimajandus pole korras. Sellised olukorrad mõjutavad kõigi majaelanike igapäevaelu. Kui inimene ise abi vastu võtta ei taha ja tal vaimne tervis korras on, ei saa teda sundida olukorda parandama.

Sellisel juhul on väga tähtis rääkida nii selle inimesega kui ka tema lähedastega ning julgustada neid abi otsima. Kui inimene on valmis abi vastu võtma, saab kohaliku omavalitsuse kaudu leida sobiva toetuse ja abi.

‍