Prügi sorteerimine on Eestis juba üle kümne aasta kohustuslik olnud, kuid sellele vaatamata löövad paljud sellele käega. Ragn-Sells selgitab, kuidas jäätmevedaja käitub, kui prügi pole sorteeritud selliselt nagu on äravedaja ja kliendi poolt kokku lepitud.

Jäätmete liigiti kogumine on Eestis muutunud igapäevaseks osaks nii kortermajades kui ka eramajapidamistes. Prügi sorteerimise korraldus, biojäätmete kogumine ning võimalikud lisatasud sõltuvad aga suurel määral seadusandlusest, kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest ning hangetes ettenähtud tingimustest. “Ragn-Sells tegutseb üle Eesti vastavalt neile nõuetele ning aitab klientidel jäätmeid keskkonnasäästlikumalt ja tõhusamalt käidelda,” ütles Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Katrin Kulderknup.

Kohustuslik kogumine

 Jäätmete liigiti kogumise nõuded tulenevad eelkõige jäätmeseadusest (Jäätmeseadus, mille oluliselt muutunud versiooni võttis Riigikogu vastu just hiljuti) ning kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest. Kuigi jäätmeseadus sätestab üldised raamid, on omavalitsustel õigus kehtestada täpsemad nõuded, mistõttu võivad need piirkonniti erineda. Paljudes omavalitsustes on teatud jäätmeliikide – näiteks biojäätmete, pakendite ning paberi ja papi – eraldi kogumine kohustuslik. 

“Kui biojäätmete eraldi kogumine kehtib juba kõigis omavalitsustes, siis pakendite ning paberi kogumise nõuded võivad varieeruda. Üldjuhul on kortermajade juures kasutusel mitu erinevat konteinerit (olme-, bio-, pakendi- ja paberijäätmetele), samas kui eramajade elanikud saavad sageli viia pakendijäätmed avalikesse kogumispunktidesse,” tõi Kulderknup välja. 

Ragn-Sellsi sõnum klientidele on selge: jäätmete sorteerimine on nii keskkonna kui ka rahakoti seisukohast mõistlik. Liigiti kogutud jäätmeid saab pärast käitlemist suunata uuesti toorainena ringlusse ning liigiti kogutud jäätmete hind on reeglina ka palju soodsam kui segaolmejäätmete hind.  

Jäätmete õigesti kogumine

Biojäätmete eraldi kogumine on seadusest tulenev kohustus ning Ragn-Sells on oma kliente sellest ka teavitanud. Kortermajadel peab olema biojäätmete konteiner, eramajade elanikel on aga võimalik taotleda omavalitsuselt luba biojäätmete kompostimiseks oma kinnistul. “Praktikas sõltub biojäätmete sorteerimise tõhusus suuresti elanike teadlikkusest ja koostööst. Üksnes konteinerite olemasolust ei piisa – oluline on, et inimesed teaksid, mida ja kuhu tohib panna. Kortermajades ongi tavaliselt kasutusel mitu erinevat konteinerit, vähemalt nende jäätmeliikide jaoks, mida kohalik omavalitsus nõuab,” sõnas ta. 

Kui liigiti kogutud jäätmete konteinerisse on sattunud sinna mittekuuluvad jäätmed, ei saa vedaja sellist mahutit tavapärase liigiti kogumise ringiga tühjendada. Näiteks juhul, kui biojäätmete või paberi konteinerisse on pandud segaolmejäätmeid, tühjendatakse see alles järgmisel segaolmejäätmete veoringil. 

Sellel on mitu põhjust. Esiteks võib konteineri vale sisu muuta veoringil kogutavad jäätmed sorteerimiskõlbmatuks, mistõttu tekib olukord, kus konteineri tühjendamist ei teostata ning kliendile võib osutuda vajalikuks tellida uus tühjendus segaolmejäätmete veoringiga. Teiseks on paljud omavalitsused pannud vedajale kohustuse kontrollida konteineri sisu vastavust juba teenuse osutamise käigus. Vedajal ja ka jäätmekäitlejal on õigus mittevastavalt sorteeritud jäätmete puhul tuvastada rikkumine. Lisaks ei suunata segaolmejäätmete hulka sattunud biojäätmeid otseselt kompostimisele ega biogaasi tootmisse. Biojäätmete eraldamine segaolmejäätmetest sorteerimisjaamas on kordades kulukam kui nende korrektne liigiti kogumine juba tekkekohal.

‍

Vale sorteerimise tagajärjed ja võimalikud lisatasud 

Omavalitsuste ja seeläbi ka jäätmevedajate ootuseks on, et liigiti kogutud jäätmete konteinerites oleks ainult selleks ettenähtud jäätmed. Vale sisu võib tekitada jäätmeveoettevõttele täiendavaid veokulusid või vajadust jäätmeid täiendavalt sorteerida. 

Vastavalt jäätmevedaja ja omavalitsuse vahel sõlmitud lepingutingimustele on vedajal õigus esitada jäätmevaldajale – sealhulgas korteriühistule – täiendavaid teenustasusid, kui vale sorteerimine on põhjustanud lisakulusid. 

Milline on biojäätmete veo hind võrreldes segaolmejäätmetega? Kulderknup sõnas, et elanike jaoks on biojäätmete vedu enamasti tasuta või väga väikese tasu eest. Seda kasutatakse teadlikult positiivse meetmena, et soodustada biojäätmete liigiti kogumist. “Jäätmevedaja seisukohast on biojäätmete vedu aga sageli kulukam kui teiste jäätmeliikide vedu. Biojäätmeid ei saa kokku pressida ning nende mahuteid soovitakse tühjendada tihemini,” selgitas ta lisakulude põhjuseid. 

Ta lisas: “Täna kehtiva seadusandluse alusel on paljud omavalitsused soovinud, et jäätmevedaja kajastaks biojäätmete kogumise kulud segaolmejäätmete veohinnas. See võib tekitada elanikes segadust ning olukorra, kus ka biojäätmeid kompostivad majapidamised maksavad kaudselt kinni teiste biojäätmete veo. Kuna aga jäätmetega seonduv on omavalitsuste otsustada, siis saavad jäätmevedajad tegutseda üksnes hankelepingutes raames toodud tingimustel.“

Biojäätmete ringlusse suunamisel tuleb kõik kilekotid – sealhulgas biolagunevad kilekotid – jäätmete seast eemaldada, sest need ei sobi ei biogaasi tootmiseks ega komposti valmistamiseks. Kilekottide eemaldamine on täiendav tegevus, mis suurendab kogu protsessi kulusid. Pakendijäätmed tuleb koguda läbipaistvates kilekottides (sealhulgas nn kollane kott), et vedajal oleks võimalik veenduda koti sisus. Täpsed nõuded kogumisvahenditele sätestab iga omavalitsus oma jäätmehoolduseeskirjas. 

Eestis kehtivad jäätmehoolduseeskirjad on omavalitsuseti erinevad, mistõttu võivad varieeruda nii biojäätmete kogumise nõuded, kontrolli ulatus kui ka mahutite asukohtadele (näiteks võimalik kaugus jäätmeveoki peatumise kohast) esitatavad tingimused. Ragn-Sells teenindab kliente üle kogu Eesti, kuid konkreetse teenuse sisu ja nõuded sõltuvad alati sellest, millise omavalitsuse territooriumil klient asub.