Urbaniseerumine ühiskonnas tähendab, et üha rohkem ja rohkem inimesi kolib maalt linna paremate elutingimuste ja töövõimaluste juurde. Sellega laienevad linnad, tekib juurde rohkem elukohti ning nõudlus töökohtade ja eluruumide järele kasvab. 

Töö ja igapäevaelu kõrvalt soovivad inimesed võimalikult kvaliteetseid elutingimusi. Need, kellel on majanduslikult rohkem võimalusi, eelistavad rajada linna eramaja, säilitades sel moel privaatsuse ja ruumikuse, millega ollakse harjunud maakeskkonnas. Kõigil sellist valikut aga ei ole. Paljude jaoks on realistlikuks lahenduseks korterelamu, kus jagatakse ühist eluruumi ning naabrid asuvad vahetult seina taga või korrus kõrgemal.

Kortermajade levikut on toetanud ka tehnoloogiline areng. Mitmekorruseliste hoonete puhul on hädavajalik lift, kaasaegsed tehnosüsteemid ning toimiv taristu, mis võimaldavad suurel hulgal inimestel ühes majas mugavalt elada. Samas tähendab tihedam asustus paratamatult kompromisse – eriti ruumikuse osas, mis väiksemas kogukonnas võib kiiresti piiravaks muutuda.

Kesklinn on linna süda ja igas linnas kaubanduse keskus. Seal asuvad suuremad poed, meelelahutusasutused ja vajalikud institutsioonid. Linn laieneb kesklinnast kaugemale, mis tähendab, et linna saamiseks on vaja transporti. Kui seda endal ei ole, siis on vaja linna poolt pakutavat ühistransporti. See tähendab ka, et teed peavad olema korras, talvel läbitavad ning hooldatud. Kõik sellised näiliselt väikesed osavad mõjutavad seda, kuhu inimene eelistab kolida, mis on tema jaoks uues elukohas kõige olulisem aspekt ning mis on need osad, kus ta on valmis kompromissi tegema.

Aga läheme tagasi algusesse, esimese vabariigi aega. Statistikaamet on koostanud elamustatistikat juba 1919. aastast. Aasta varem kuulutas Eesti end esimest korda vabaks, kuid pidi pärast seda kaks aastat vabadusvõitlust pidama, saades oma riiki arendama hakata alles 1920. aastast. Andmete kohaselt on näha, et eramuid on alati ehitatud üsna ühtlases mahus: 10 000 – 30 000 eramut kümnendis. Kõige rohkem eramuid ehitati enne 1919. aastat.

Elamute ehitamine, nagu eelnevalt mainitud, on tingitud sellest, et inimesed tulevad linna elama ning seavad siia oma kodu.  

Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe ja Annelinna on aga näited linnaosadest, kus domineerivad kõrged korterelamud, mis on rajatud just nende inimeste jaoks, kellel oli samuti elukohta vaja, kuid kellel polnud võimalik eramusse minna. Majad ehitati kiiresti ja üksteise otsa, et inimesed ära mahuksid. Seda ütleb ka statistika. Kortermajade puhul tuleb aga ilmekalt esile, et nende ehituse kõrgaeg oli 1961.–1990. aastatel ehk nõukogude aja kesk- ja lõpuaastatel, kus ehitati 90 000 – 120 000 korterit kümnendis.

Sellest tulenevalt seisame täna silmitsi uue väljakutsega. Kui eelmise sajandi teisel poolel ehitati lühikese ajaga kümneid tuhandeid tüüpprojektidega kortereid, siis aastaks 2026 on suurem osa neist hoonetest jõudnud ikka, kus need vajavad põhjalikku rekonstrueerimist. Kiirus ja maht olid toona prioriteediks, mitte energiatõhusus ega pikaajaline kestlikkus.

Tänaseks on fookus muutunud. Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv seab eesmärgiks muuta olemasolev hoonefond väga energiatõhusaks ning saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti pikaajalise renoveerimise strateegia kohaselt tähendab see ligikaudu 14 000 kortermaja, 100 000 üksikelamu ja 27 000 mitteelamu rekonstrueerimist lähikümnendite jooksul.

Juba käesoleval kümnendil on seatud konkreetsed sihid: parandada enim energiat raiskavate hoonete olukorda ning vähendada elamufondi keskmist energiakasutust märkimisväärselt. 2026. aasta lõpuks peab valmima riiklik renoveerimiskava, mis annab tervikliku ülevaate investeerimisvajadusest, rahastusvõimalustest ja sammudest, kuidas jõuda heitevaba hoonefondini.

Lisaks puudutavad muutused ka tulevikuehitust – alates 2030. aastast peavad kõik uued hooned olema heitevabad ning juba projekteerimisel tuleb hinnata nende süsinikujalajälge. Üha enam soodustatakse taastuvenergial põhinevaid lahendusi, et vähendada hoonete keskkonnamõju ning tugevdada energiajulgeolekut.

Seega on kunagisest kiirest elamuehitusest saanud tänaseks mahukas uuendamisülesanne – eesmärgiga muuta meie linnaruumi kujundanud korterelamud energiatõhusaks, säästlikuks ja tulevikukindlaks.

Foto allikas: Wikipedia