

• Väiksemates ühistutes võib olla lihtsustatud kassapõhine raamatupidamine.
• Suuremates ühistutes tuleb pidada tekkepõhist raamatupidamist ja valida juhatus.
Korteriühistute raamatupidamine võib oluliselt erineda sõltuvalt ühistu suurusest ja tegevuse mahust.
Väiksemates, kuni 10 korteriga ühistutes, on raamatupidamine tavaliselt lihtsustatud: piisab kulude ja tulude arvestusest, mis annab liikmetele ülevaate ühistu rahalisest olukorrast. Vastavalt KrtS § 50 (2) võib kuni kümne korteriomandiga korteriühistu pidada kassapõhist raamatupidamist, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel juhul kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Selline muudatus tuli korteriomandi- ja korteriühistuseadusesse 01.02.2023.
Sellistes väiksemates ühistutes saab tihti raamatupidamisega hakkama ka mõni korteriühistu liikmetest, kellel on piisavad teadmised. Kuid professionaalne raamatupidamisfirma tagab, et kõik seadusest tulenevad kohustused on korrektselt täidetud, aruandlus on läbipaistev ja vigade või vaidluste oht on minimaalne. Lisaks aitab see ühistu liikmetel keskenduda hoone haldamisele ja elanike teenindamisele, mitte paberimajandusele.
Kuni 10 korteriomandiga korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist, kui ühistu nii otsustab ja ei pea esitama majandusaasta aruannet. See tähendab, et sellisel ühistul ei ole kohustuslik juhatuse valimine, vaid kõik korteriomanikud võivad esindada ka ühistut ühiselt ja vajalikke otsuseid tehakse kõigi omanike nõusolekul.
Kõik otsused tuleb kinnitada korteriühistu üldkoosolekutel, dokumenteerida ning allkirjastada korterite omanike poolt. Lisaks tuleb edaspidi säilitada kõik kuludokumentide koopiaid vähemalt 7 aastat, mis võivad olla elektrooniliselt talletatud, mitte tingimata paberkandjal.
Suurematel ühistutel, kus on kortereid rohkem kui 10, peab olema tekkepõhine raamatupidamine. See tähendab bilansi ja kasumiaruande koostamist, detailset kulude ja tulude arvestust, remondiprojektide ja energiakulude jälgimist ning sageli ka audiitori või professionaalse raamatupidamisteenuse kaasamist. Suuremad ühistud peavad täpsemalt dokumenteerima otsuseid ja tehinguid, et tagada seaduslikkus, läbipaistvus ja võimalike vaidluste vältimine.
Suurematel korteriühistutel on kohustus korraldada raamatupidamine ja valida juhatus. Aasta lõpus on soovitatav korraldada raamatupidamise audit, mille võib teostada ka ühistu liige, kes on asjakohase kvalifikatsiooniga, ilma et oleks kohustuslik teenus osta väljastpoolt audiitori ettevõttelt. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha korteriühistu raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustuse.(KrtS § 51 (2))
Lihtsustatud arvestus:
Maksuametile esitamine:
Kassapõhise arvestuse ja aastaaruande registrile mitteesitamise võimalus ei laiene neile korteriühistutele, kellel on valitseja.
Miks see lihtsustatud variant on kasulik väiksemale ühistule:
Gunita OÜ on alates 2006. aastast hoolitsenud ettevõtete ja korteriühistute raamatupidamise eest üle Eesti. Firma pakub personaalseid lahendusi, arvestades iga kliendi eripära ja vajadusi. Teenused hõlmavad kõike alates raamatupidamise sisseseadmisest kuni majandusaasta aruande koostamiseni, andes kindlustunde, et arvud on korras ja protsessid sujuvad. Toetame ka personali küsimustes ja koostame lepinguid ning aitame vormistada ametijuhendeid. Vaata kontakte siit.