Kuhu läheb korteriühistu remondifondi raha?

Korteriühistu remondifond on paljudele korteriomanikele tuttav mõiste – see on igakuine tasu, mille iga korteriomanik maksab ühistule lisaks kommunaalmaksetele. Ent sageli tekib küsimus: kuhu see raha täpselt läheb, kuidas selle kasutamise üle otsustatakse ja kas selle arvelt võib tasuda näiteks pangalaenu? Allpool toome selgust remondifondi olemuse ja kasutamise kohta.

Mis on remondifond ja miks seda kogutakse?

Remondifond on sihtotstarbeline kogumaks, mida korteriühistu kogub oma liikmetelt hoone remonditöödeks, suuremateks hooldustöödeks või muu vara soetamiseks, millel on püsiv väärtus. Selle eesmärk on tagada, et korterelamu oleks heas korras, turvaline ja säästlikult majandatud.

Maksete suurus ja nende kasutamise eesmärgid määratletakse korteriühistu majanduskavas, mille koostab juhatus ning kinnitab üldkoosolek.  

Seega on remondifond seaduslik ja vältimatu tööriist hoone pikaajalise säilimise ja väärtuse hoidmise seisukohalt.

Kas remondifondist võib maksta laenu?

Jah, remondifondi raha kasutamine laenu tagasimakseteks on lubatud, kuid ainult siis, kui see on:

1. Üldkoosoleku poolt otsustatud ning

2. Kajastatud majanduskavas.

Pangad arvestavad korteriühistule antava laenu puhul sageli just remondifondi suurust m² kohta, et hinnata ühistu maksevõimet. Tavaline soovitus on, et fondimakse ühe ruutmeetri kohta oleks vähemalt 15% suurem kui laenu igakuine tagasimakse, mis jätab ühistule vajaliku puhvriruumi ka teisteks väljaminekuteks.

SEB  toob oma kodulehel näiteks olukorra, kus korteriühistu (kogupinnaga 6000 m²) on otsustanud taotleda 700 000 euro suurust laenu kogu hoone renoveerimiseks. Eeldatav omafinantseeringu summa on 50 000 eurot ning selle kogumiseks on ühistu varem üldkoosoleku otsusega kehtestanud remondifondi makse suurusega 0,5 € ühe ruutmeetri kohta.

Panga tehtud laenuanalüüsi põhjal selgub aga, et minimaalne soovituslik remondifondi kogumise määr, mis võimaldaks laenusummat usaldusväärselt teenindada, peaks olema vähemalt 0,8 € m² kohta – või isegi rohkem. Selline muudatus tähendaks 50 m² suuruse korteri omanikule igakuise remondifondi makse suurenemist umbes 15 euro võrra, mis kajastuks otseselt ka kommunaalarves.

Mis saab siis, kui remonditööd maksavad rohkem kui fondis raha on?

Sellisel juhul on võimalik kaks teed:

1. Ühistu võtab pangast laenu (koos üldkoosoleku nõusolekuga), et rahastada remonti.

2. Koostatakse uus majanduskava, suurendatakse fondimakset või kehtestatakse ühekordne erimakse.

Kui ilmneb, et senine majanduskava ei taga ühistu maksevõimelisust või planeeritud tööde teostamist, on juhatus kohustatud esitama uue majanduskava ning kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku selle kinnitamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 2-20-12616).

Kes otsustab remondifondi kasutamise üle?

Kõik remondifondi puudutavad otsused – olgu selleks raha kasutamine remondiks, laenu tagasimakseks või toetuste kaasamine – langetatakse korteriomanike üldkoosolekul. Ühistu juhatus ei tohi teha iseseisvaid otsuseid remondifondi kasutamise kohta väljaspool kinnitatud majanduskava.

Täiendatud 31.05.25  Vastavalt KrtS § 41 on majanduskava koostamine juhatuse ülesanne ja selle kinnitab üldkoosolek. Korteriühistu juhatus koostab majandusaastaks majanduskava, mis sisaldab muuhulgas reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust. Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek. Kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Sellest tuleneb, et juhatus peab tegutsema kinnitatud majanduskava raames ja selle muutmiseks on vajalik üldkoosoleku otsus.

Seega, kuna majanduskava, mis hõlmab ka remondifondi makseid ja kasutamist, kinnitatakse üldkoosoleku poolt, ei ole juhatusel õigust teha iseseisvaid otsuseid remondifondi kasutamise kohta väljaspool kinnitatud majanduskava. Muudatused või erandid nõuavad üldkoosoleku heakskiitu. Üldkoosolekul on võimalik vastu võtta otsus, et avariiolukorras on õigus esmaseks likvideerimiseks võimalik juhatusel kasutada kindel summa.

Kuidas remondifondi kasutamine kajastub raamatupidamises?

Remondifondi laekumised kajastatakse korteriühistu raamatupidamises algselt kohustisena – see tähendab, et raha on küll olemas, kuid sellel on kindel sihtotstarve. Alles siis, kui fondist tehakse kulutusi näiteks remonditöödeks, võib seda kajastada tuluna, kuna täidetud on sisulised tingimused: raha on laekunud ja kasutatud selleks, milleks see koguti.

See tähendab, et remondifondi tulu ei saa kajastada enne, kui tegelik töö on tehtud või kulutus on toimunud. Lisaks on oluline, et kulutuste tegemine ja nende ajastus oleksid kooskõlas majanduskavaga.

Mida korteriomanik peaks teadma?

• Tutvu oma korteriühistu majanduskavaga – seal on kirjas, milleks remondifondi kasutatakse.

• Osale üldkoosolekutel, kus otsustatakse suuremad kulud ja remondid.

• Kui tekivad küsimused raamatupidamise, toetuste või maksete kohta, küsi selgitusi juhatuselt või spetsialistilt.