Riigikogu arutab oskusseaduse eelnõud. Mida see kinnisvarahaldurite jaoks tähendab?

Nagu paljude seadustega, siis vajasid ka kutse- ja oskusseadused ülevaatamist ja uuendamist, et standardid püsiksid kõrged ning spetsialistid saaksid pakkuda klientidele kõige paremat teenust. 

Mis siis kinnisvarahaldurite jaoks muutub? Kutsekoja kutsesüsteemi suunajuht Maris Saarsalu sõnas Kortermajalehele, et praegu on Riigikogus menetluses kutse- ja oskusseaduse eelnõu, millega ajakohastatakse kogu Eesti kutse- ja oskuste süsteemi. Muudatuste ettevalmistamist ja kogu süsteemi uuendamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

Selgemad standardid

Kinnisvarahaldurite ja -hooldajate jaoks ei tähenda see, et nende kutse saamise kord muutuks üleöö või et senised kutsetunnistused kaotaksid tähenduse. Kutse andmine toimub ka edaspidi kompetentsuse hindamise alusel.

Praeguse kava kohaselt reguleeritud kutsete andmisel olulisi muudatusi ei toimu: alles jäävad kutsestandardid, kutse andmine ja kutsetunnistuse nõue. Kinnisvarahoolduse valdkonnas on aga ka reguleerimata kutseid. “Kas valdkonna reguleerimata kutsealadel antakse ka edaspidi kompetentsuse tõendamise tulemusena kutseid, on täna veel vara öelda. See sõltub eelkõige sellest, milline on kutse rakenduslik tähendus töömaailma jaoks ning kas valdkonna osapooled peavad kutse andmist vajalikuks,” ütles Saarsalu.

Seadusemuudatuse eesmärk on muuta kogu süsteem paindlikumaks, paremini töömaailma vajadustega seotuks ja lihtsamini ajakohastatavaks. Muudatusi on vaja seetõttu, et senine kutsesüsteem on kohati jäik, kutsestandardite koostamise ja muutmise regulatsioon on väga range ja kohati paindumatu. Töömaailm muutub kiiremini kui kutsestandardite tavapärane uuendamise tsükkel. 

Saarsalu sõnul on seda kinnisvaravaldkonnas hästi näha: haldurilt või hooldajalt ei oodata enam ainult tavapärast korralduslikku või tehnilist tööd, vaid ka oskust näha hoonet tervikuna, planeerida korrashoidu, mõista omanike ja kasutajate vajadusi, suhelda selgelt, kasutada digivahendeid ning toetada hoonete energiatõhusamat ja ohutumat kasutamist. Uued oskusnõuded, mis on töömaailmas juba ilmselged, jõuavad paraku õppesse ja kutse andmise protsessi viivitusega. 

“Olulise muudatusena näebki seaduseelnõu ette, et tulevikus kirjeldatakse tööks vajalikke oskusi ja kompetentse senisest terviklikumalt ning vajadusel paindlikumalt. Õppekavade koostamise aluseks tekivad kutsestandardite kõrvale kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini kirjeldada, milliseid oskusi töömaailm tegelikult vajab,” selgitas Saarsalu. 

See on oluline ka kinnisvarahalduses ja -hoolduses, kus töö sisu muutub järjest mitmekesisemaks ning kasvavad ootused töötajate teadmistele ja oskustele: tarvis on teadmisi energiatõhususest, tehnosüsteemide mõistmist, digilahenduste kasutamise oskust, oskust suhelda klientidega, riskide ennetamise ja korteriühistute nõustamise oskust. 

Eesti tugevus

Saarsalu sõnul tuleb naaberriikide või Euroopaga võrdluse loomisel tuleb olla ettevaatlik, sest kinnisvarahalduse ja -hoolduse regulatsioonid on riigiti erinevad. “Mõnes riigis on suurem rõhk tururegulatsioonil, mõnes erialaliitude süsteemil, mõnes riiklikel kvalifikatsioonidel. Eesti tugevus on see, et meil on olemas riiklikult korrastatud kutsesüsteem ja kinnisvaravaldkonna kutsed on selgelt kirjeldatud. Samas ei saa öelda, et ainult kutsestandardite- ja tunnistuste olemasolu tagab teenuse kvaliteedi. Oluline on, kuidas neid kasutatakse tööjõu arendamisel, koolituses, teenuse tellimisel ja kvaliteedi hindamisel,” tõi Saarsalu välja. 

Ta jätkas: “Tähelepanu tasub pöörata sellele, et korteriühistud ja teised teenuse tellijad ei vaataks ainult seda, kas teenusepakkujal on „paber olemas“. Mõistlik on küsida ka, milline on halduri või hooldaja tegelik kogemus, milliste hoonetega ta on töötanud, kuidas korraldatakse avariidele reageerimine, milline on hoolduskava, kuidas antakse korteriühistule aru, kuidas juhitakse remondi- ja hooldustöid ning kuidas kasutatakse digilahendusi.”

Vähem oluline korteriomaniku või korteriühistu vaates on see, kuidas täpselt muutub seadusemuudatuse tulemusena kutsesüsteemi juhtimismudel või milliseid dokumentide nimetusi tulevikus kasutatakse. Need muudatused on siiski vajalikud süsteemi sees, et vähendada dubleerimist, muuta oskuste kirjeldamine paindlikumaks ja hoida kutsesüsteem paremini kooskõlas töömaailma tegelike vajadustega.

Kokkuvõttes ei ole kinnisvarahaldurite ja -hooldajate jaoks tegemist eraldiseisva valdkondliku reformiga, vaid kogu kutse- ja oskuste süsteemi uuendamisega.