Suitsetamiskeeld korterelamutes? Riigikokku saatmiseks allkirjad koos

Suitsetamine kortermajas on paljude mittesuitsetajate õudus, aga kuna seadused seda ei keela, siis ei saa peale naabriga rääkimise mitte midagi muud teha. Seda vähemalt seni, kuni selle vastu pole midagi ette võetud. Ja just sellega tegeleb aktiivne kodanik Kalmer Kalaus ja tema ühendus. 

Isamaa Perede Ühenduse juhatuse liige Kalmer Kalaus alustas möödunud aastal rahvaalgatusega, et kokku saada vajalik arv allkirju, et eelnõu läheks riigikogus hääletamisele ning suitsetamine kortermajas muudetakse seadusevastaseks.  

Vajalik kogus allkirju sai vähem kui poole aastaga täis. 11. novembril alustatud rahvaalgatus sai tuhat allkirja täis 24. märtsil. Algatus on aga siiamaani aktiivne, sest nagu Kalaus ütleb, siis iga lisanduv allkiri lisab algatusele kaalu ning ta kutsub kõiki, kes pole veel seda võimalust kasutanud, andma omapoolne toetav allkiri hiljemalt 30. septembri 2025 keskööks.

Rahvaalgatuse idee sai Kalausi sõnul alguse isiklikest kogemustest ning tuttavate ja sõpradega suheldes, kellel on samasugused mured.

“Mina ja minu pere elame korterelamus, kus igapäevane passiivne suitsetamine on meie reaalsus. Kui soovime tube õhutada või istuda rõdul, peame arvestama sellega, et peagi tungib meie elamisse naabrite tubakasuits. See tähendab, et peame kiiresti aknad ja uksed sulgema ning loobuma oma rõdu kasutamisest,” ütles Kalaus.

Iroonilisel kombel sulgevad paljud suitsetajad ise oma rõduukse, et tubakasuits enda koju ei leviks – aga samas ei mõelda, et see levib hoopis naabrite kodudesse.

Suveperioodil muutub olukord eriti teravaks – õhutamine on keeruline, lapsed ja vanurid on ohus. Meenutame, et ka e-sigarettide tarvitamine on alates 2018. aastast keelatud samades kohtades nagu tavasigaretid, kuid praktikas vajavad kortermajade elanikud rohkem kaitset.

Kopsuvähi ja selle tagajärgedega Kalausil isiklik kogemus puudub, kuid rahvaalgatuse raames tõstetakse esile fakti, et Eestis on suremus kopsuvähki üks Euroopa kõrgemaid.

2023. aastal diagnoositi ligikaudu 850 kopsuvähki, millest enamik oli seotud suitsetamise või passiivse suitsetamisega. Passiivne suitsetamine põhjustab ka astmat, allergiaid, peavalu ja muid kroonilisi haigusi.  

“Keegi meist ei tea, millal kogunenud mürgid meie kehas piirini jõuavad. Seepärast peame tegema ennetavaid samme, et kaitsta inimesi, eriti lapsi, kes on passiivse suitsetamise mõjudele kõige vastuvõtlikumad,” rõhutas rahvaalgatuse algataja.

Hetkel kehtiv Tubakaseadus lubab korteriühistul keelata suitsetamise üldkoosoleku otsusega (§ 30 lg 1). Samuti on keelatud suitsetamine ühiskasutatavates ruumides (§ 29 lg 1 p 19). Kuid akendel ja rõdudel suitsetamine ei ole veel piisavalt reguleeritud. Lisaks põhiseadus (§ 28) ja rahvatervise seadus (§ 4) sätestavad, et keegi ei tohi oma tegevusega ohustada teise tervist ega elukeskkonda. Samuti tuleb arvestada tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 5-ga, mille järgi tuleb vältida tegevusi, mis võivad põhjustada tulekahju – ka hooletut suitsetamist rõdul.

Isamaa Perede Ühenduse ettepanekud:

• Tubakaseaduse muutmine: keelustada suitsetamine kortermajade rõdudel ja akendel.

• Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse täiendamine: anda korteriühistutele jõustatavad õigused suitsukeeldu kehtestada kogu kinnistul,sealhulgas rõdudel ja akendel. 

• Kohalike omavalitsuste volituste suurendamine: võimaldada keeldude kontrolli ja trahvide määramist rikkumiste korral, samuti tuge pakkuda ühistutele.

Millised alternatiivid on inimestele, kes tahavad suitsetades enda elukvaliteeti vähendada? 

Lahendusena pakutakse spetsiaalsete suitsetamisalade loomist, mis paikneksid hoonest vähemalt 10 meetri kaugusel, oleksid varustatud varjualuse ja prügikastiga ning aitaksid hoida keskkonna korras ja ohutu.

Inimesed teevad palju rahvaalgatusi, mis on suunatud väikesele grupile inimestele või ei paku need enamusele huvi, seega juhtub tihti, et rahvaalgatused ei jõua kuhulegi. Kuid Kalausi sõnul võib suitsetamise piiramise rahvaalgatus viia vajalike muudatusteni.  

“Selleks see rahvaalgatus ongi – et ühiskonnas olulised murekohad esile tõsta ja ettepanekutega kaasa aidata seadusmuudatustele. Ükski muudatus ei sünni, kui keegi ei astu esimest sammu. Meie oleme selle sammu teinud,” sõnas ta.

Ta lisas: “Iga suur muutus tundub alguses tuuleveskitega võitlusena. Mäletame ju, kui baarides ja klubides suitsetamise keelamine tundus võimatu – nüüd ei kujuta elu enam teisiti ette. Meie eesmärk pole jagada ühiskonda kaheks, vaid pakkuda tasakaal – mittesuitsetajate, laste ja eakate õiguste kaitse ning suitsetajate võimalus oma harjumusi väljaspool teiste kodusid harrastada. See ei ole kellegi vastu, vaid kõigi elukeskkonna kaitseks.”

Meile meeldib end võrrelda naabritega. Lätis on suitsetamine mitme korteriga elamute rõdudel seadusega keelatud. Leedus kehtib sarnane regulatsioon – kui vähemalt üks elanik on suitsetamise vastu, ei tohi rõdul ja terrassidel suitsetada. Soomes saavad korteriühistud kohaliku omavalitsuse kaudu taotleda suitsetamiskeeldu rõdudele ja korterite juurde kuuluvatele aladele.

Isamaa Perede Ühenduse juhatuse liikme Kalmer Kalausi rahvaalgatus on veel aktiivne ning ootab inimeste allkirju, et seda seadusemuutjate ees veel tummisemaks muuta.