Paljudelt kortermajadelt üle Eesti oodatakse hoonete rekonstrueerimist, et need vastaksid uutele ehitusstandarditele, kuid vajaminevate tööde tegemiseks ei ole alati ressursse. Selles osa aitab EIS (Kredex), kust korteriühistud saavad raha, aga seda alati ei jätku kõikidele või ei jõuta õigel ajal taotlus esitada.

Alljärgnevalt on intervjuu Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisooga, kes vastas Kortermajalehe küsimustele eesootava vooru eel.

Millal plaanitakse uus taotlusvoor avada? Millised on peamised muutused ?  

Uus taotlusvoor on praegu ettevalmistamisel, soovime selle tingimused saata peagi avalikule kooskõlastamisele. Ühistud ei pea uue vooru jaoks palju ümber orienteeruma - hoiame taotlemise tingimusi eelmise vooruga võimalikult sarnasena. Küll aga plaanime muuta taotlemise korraldust ning loobuda n-ö nobedate näppude voorust.

Uues voorus planeerime ühistutele jagada üle 80 miljoni euro toetusraha. Selle vooru kogueelarve ei võimalda teha maakondlikke rahajaotuseid, nii nagu oli 2024. a oktoobris avanenud voorus, mistõttu kavandame uues voorus nelja erinevat eelarvejaotust:    
1) majad, mis on väiksemad kui 18 eluruumi,  
2) 18-99 korteriga majad,
3) 100 eluruumiga või suuremad majad,
4) naabruskonnapõhine renoveerimine.
Sarnaselt varasemaga on ka näiteks kõrgemad toetusprotsendid tehaselisel renoveerimisel ja muinsuskaitsealustel hoonetel, samuti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades. 

Juhin tähelepanu, et praegu on veel avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor ning kes sinna kvalifitseerub, ei pea uut vooru ootama jääma. Seal saab toetust veel taotleda suurtele kortermajadele ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal, Valgamaal ja Ida-Virumaal asuvatele kortermajadele, ülejäänud eelarved on tänaseks kaetud. Kõik mainitud maakondlikud eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. 

Kas “nobedate näppude voor” jätkuvalt toimub? Mis on selle miinused ja plussid? 

Uus voor ei toimu enam n-ö nobedate näppude vooruna, vaid kõigil huvilistel on taotluse esitamiseks aega 30 päeva. Peale seda perioodi jaotab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejate majad pingeritta hoonete aastase energiatarbimise alusel ruutmeetri kohta. See tähendab, et renoveerimata hoone energiamärgisel toodud tarnitud aastane energia (elekter, soojus, gaas jmt) jagatakse hoone köetava pinnaga. Taotlused järjestatakse selle alusel, kellel on enne renoveerimist suurem energiatarve, ning toetusotsused tehakse selles järjekorras. 

Kas korteriühistute soove kuulatakse rohkem tuleva taotlusvooru eel? Kas taotlusvooru korraldajad ise näevad, et oleks võinud ise midagi paremini teha eelmistel kordadel, et toetusest ilma jäänud ühistud poleks nii tigedad/pahased lünkliku taotluse avalduse esitamise protsessi pärast? 

Korteriühistutel on toetusmeetme vastu väga suur huvi ning toetusraha jagamine on muutunud järjest keerulisemaks, sest paratamatult kõigile toetust ei jagu ning arusaadavalt tekitab see toetusest ilma jäänutest pettumust. Samas on 2024. aasta taotlusvoorudest siiski ka ligi 250 ühistut saanud toetusotsuse - see on suur hulk kortermaju üle Eesti, mis saavad korda ja energiasäästlikumaks. Neil, kes seekord toetust ei saanud, ei tasu meelt heita, sest töötame selle nimel, et korterelamute rekonstrueerimisele oleks tagatud stabiilne rahastus ning kindlasti tulevad ka järgmised voorud. Ühistute suur huvi on tegelikult positiivne, sest näitab, et Eesti inimeste teadlikkus energiatõhusa ja korda tehtud kodu kasude kohta aina kasvab. 

Nagu ennist mainisin, ei toimu voor enam nobedate näppude põhimõttel - see otsus sündis senise kogemuse ja korteriühistute tagasisidega arvestades.  Nii ei saa ka varasemaid taotluskeskkonnaga seotud tõrkeid esineda, sest toetuse saamine ei olene enam kiirusest.

Mida soovitatakse korteriühistutele, kes ei täida Kredexi rekonstrueerimistoetuse nõudeid ja ei saa toetust ega laenu, aga samas peavad täitma energiasäästu nõudeid aastaks 2050? Kas toetust saab kombineerida muude rahastusallikatega? 

Korterelamu renoveerimine ongi suur ja oluline otsus, aga see investeering tasub pikas perspektiivis ära, seda nii umbes poole väiksemate energiakulude, võimalike ootamatute avariikulude kui ka parema elukeskkonna näol. Lisaks tõuseb renoveeritud majas korterite turuväärtus. 

Kui korteriühistul on probleeme pangast laenu saamisega, siis tasub uurida EISi renoveerimislaenu ja -käenduse tingimusi, neid saab ka riikliku toetusega kombineerida.