• Kaugloetavus muudab kortermaja haldamise lihtsamaks.
• Täpsemad andmed aitavad vähendada kulusid ja lekkeid.
Veel mõni aasta tagasi tähendas veearvestite vahetamine korteriühistu jaoks peamiselt kohustuslikku taatlemist. Täna nähakse arvestites aga järjest enam osa kogu hoone tehnilisest taristust. Põhjus ei ole ainult mugavuses. Korteriühistud otsivad lahendusi, mis aitaksid vähendada halduskoormust, muuta arveldamist täpsemaks ning saada parem ülevaade maja tehnosüsteemide toimimisest. Just seetõttu on kaugloetavad arvestid muutunud viimastel aastatel üheks kõige kiiremini levivaks tehniliseks lahenduseks Eesti kortermajades.
Kaugloetavad arvestid on saanud palju tähelepanu seoses Euroopa energiatõhususe direktiivi (EL) 2023/1791 nõuetega. Direktiivi artikkel 9c kohustab, et olemasolevad kütte- ja sooja tarbevee arvestid peavad olema kaugloetavad hiljemalt 1. jaanuariks 2027, uute arvestite puhul kehtib nõue juba alates 2020. aastast. Avalikus arutelus aetakse aga sageli segamini erinevad arvestiliigid: direktiiv puudutab eelkõige kütte- ja sooja tarbevee mõõtmist, mitte kõiki korterite joogiveearvesteid. See tähendab, et Euroopa Liit ei kohusta korterisiseseid külmaveearvesteid kaugloetavaks muutma. Sellest hoolimata otsustavad paljud korteriühistud kaugloetavate veearvestite kasuks hoopis praktilistel põhjustel.
Rohkem kui automaatsed näidud
Esmapilgul võib tunduda, et kaugloetava arvesti suurim eelis ongi see, et korteriomanikud ei pea enam iga kuu veenäite esitama ja ühistu esimees ei pea neid nõudma. Halduskoormus väheneb, kuna näidud liiguvad automaatselt halduskeskkonda. Praktikas ei ole see aga peamine põhjus, miks ühistud kaugloetavusse investeerivad.
Suurem probleem tekib siis, kui vee-ettevõtte peaarvesti on juba kaugloetav, kuid korterites kasutatakse endiselt käsitsi loetavaid arvesteid: kohustuslik peaarvesti fikseerib näidu automaatselt kindlal kuupäeval ja kellaajal, samal ajal kui korteriomanikud esitavad oma näidud erinevatel päevadel või jätavad need üldse esitamata. Nii tekib peaarvesti ja korteriarvestite näitude summa vahele erinevus, mida tuntakse vahevee nime all ja mille eest peab ühistu tavaliselt niikuinii maksma.
Näide (illustratiivne, tüüpilise Mustamäe-tüüpi paneelmaja põhjal):
Võtame näiteks 5-korruselise 3 trepikojaga paneelmaja, kus on kokku 60 korterit. Eesti keskmise veetarbimise (Keskkonnaagentuuri andmetel ligikaudu 90 liitrit inimese kohta ööpäevas) ja keskmise leibkonnasuuruse (2,2 inimest korteri kohta) juures kulutab üks korter aastas orienteeruvalt 72 m³ vett. 60 korteriga paneelmajas teeb see kokku ligikaudu 4300 m³ vett aastas. Kui vee ja kanalisatsiooni ühishind on näiteks 3 €/m³, on maja aastane veearve ligikaudu 13 000 €. Kui peaarvesti ja korteriarvestite näitude vahe (vahevesi) küünib halvimal juhul 16 protsendini, tähendab see ühistule ligikaudu 2000 € aastas, mille eest keegi konkreetselt vett ei tarbinud, aga ühistu peab selle siiski kinni maksma. Isegi lubatud mõõteveast tuleneva 4-10% vahe juures jääb summa 520 kuni 1300 euro vahele aastas. Kui korteriarvestid loetakse automaatselt samal hetkel peaarvestiga, kaob suurem osa sellest erinevusest ja summa jääb ühistu, mitte üksikute korterite kanda.
(Numbrid on illustratiivsed ja põhinevad Keskkonnaagentuuri keskmistel andmetel, tegelik tarbimine ja veehind erinevad majati ja piirkonniti.)
Indome OÜ tegevjuhi Lauri Lotamõisa sõnul peetakse seda erinevust tihtipeale veelekkeks või arvesti rikkeks, kuigi see on tihti seotud lihtsalt sellega, et näite ei fikseerita samal ajal.
„Reeglina, kui kõik korteriarvestid loetakse automaatselt samal hetkel, mil ka peaarvesti näidu fikseerib, kaob suur osa sellest erinevusest ära, mis tähendab ühistule otsest rahalist kokkuhoidu, mitte ainult mugavust," ütleb Lotamõis.
Suureks plussiks on ka võimalus süsteemist pidevalt jälgida erinevate kaugloetavate arvestite tarbimist. Kui mõnes korteris suureneb elektrikulu ootamatult või näiteks WC-pott jääb märkamatult jooksma, saab ühistu selle kohta automaatse teavituse juba samal päeval. See annab võimaluse probleemiga tegeleda enne, kui sellest kujuneb suurem veekahju või ootamatult suur kommunaalarve.
Kuidas jõuavad andmed haldussüsteemi?
Kaugloetavuse juures ei ole oluline ainult arvesti ise, vaid ka see, kuidas mõõdetud andmed hoonest välja ja haldussüsteemi jõuavad. Indome kasutab oma lahendustes LoRaWAN-põhiseid veearvesteid, nii mehaanilisi kui ultrahelil põhinevaid seadmeid, mis võimaldavad edastada mõõteandmed automaatselt haldusplatvormile ilma hoonesse eraldi andmesidekaableid rajamata.
Praktikas käib see kolmes etapis:
LoRaWAN-i eelis teiste sidelahenduste ees on see, et olemasolevasse kortermajja ei pea selle jaoks eraldi andmesidekaableid vedama ega uut kohtvõrku rajama, piisab ühest või paarist tugijaamast terve maja peale.
Miks valitakse üha enam ultraheli veearvesteid?
Lisaks kaugloetavusele pööratakse üha rohkem tähelepanu ka arvesti enda tehnoloogiale. Kuigi nii mehaanilised kui ka ultraheli veearvestid täidavad sama eesmärki, on nende tööpõhimõte erinev. Traditsioonilises mehaanilises veearvestis mõõdab veevoolu pöörlev tiivik, ultraheli veearvestis liikuvaid osi ei ole ja mõõtmine toimub ultrahelisignaali abil. See tähendab, et kulumine mõjutab mõõtetäpsust vähem kui üldse ning arvesti on vähem tundlik setetele ja muudele vees leiduvatele osakestele.
Turul on saadaval mitme tootja kaugloetavaid ultraheli veearvesteid ning nende tööpõhimõte on üldjoontes sarnane. Indome kogemuse põhjal on üheks töökindlamaks lahenduseks kujunenud Axioma ultraheli veearvestid, mis ühendavad täpse mõõtmise, pika kasutusea ning töökindla andmeside ja mida ettevõte eelistab kasutada ka oma projektides. Samas tuleb süsteemi valikul hinnata alati kogu lahendust, mitte ainult konkreetset arvestit.
Lotamõisa sõnul ei ole ultraheliarvestite eelis ainult täpsem mõõtmine:
„Korteriühistu jaoks tähendab ultraheli tehnoloogia eelkõige pikemat kasutusiga, väiksemat hooldusvajadust ning suuremat töökindlust. Kui arvestit ei pea nii sageli välja vahetama või hooldama, on väiksem ka kogu süsteemi elukaare kulu."
Tänapäevane arvesti teeb rohkem kui mõõdab vett
Ultraheli veearvestid ei piirdu ainult tarbimise mõõtmisega. Sõltuvalt mudelist suudavad need tuvastada ka erinevaid kõrvalekaldeid, näiteks lekkeid, tagasivoolu, tühitoru olukorda, manipuleerimiskatseid või raadioside häireid. Selline lisainfo aitab halduril või ühistul probleemidele reageerida enne, kui neist kujuneb suurem rike või ootamatu lisakulu.
Süsteem, mis kasvab koos hoonega
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et kaugloetav veearvesti on iseseisev lahendus. Tegelikult on see sageli esimene samm palju suurema terviku suunas: sama LoRaWAN-andmesidevõrk võimaldab hiljem ühendada ka elektri-, soojus- ja gaasiarvestid ning erinevad hooneandurid. Seetõttu tasub juba paigaldust planeerides mõelda, kas konkreetne kortermaja võimaldab süsteemi vajaduse korral samm-sammult laiendada ja ei nõuaks iga uue lahenduse jaoks täiesti uut lähenemist.
Indome on selliseid terviklahendusi rajanud nii uusarendustes kui ka olemasolevates kortermajades. Ettevõtte kogemuse järgi alustavad paljud ühistud kaugloetavatest veearvestitest, kuid hiljem lisanduvad samasse süsteemi ka teised mõõte- ja automaatikalahendused. Üheks näiteks on Tartus Raadiraja arendus, kus sama halduskeskkond koondab nii kaugloetavate arvestite mõõteandmed kui ka päikeseenergia tootmise ja tarbimise info. Selline lahendus annab haldurile ja maja elanikele parema ülevaate kogu hoone energiakasutusest ning võimaldab toodetud elektrit tõhusamalt kohapeal kasutada. Seetõttu tasub kaugloetava süsteemi valikul hinnata mitte ainult tänast vajadust, vaid ka seda, milliseid võimalusi see pakub viie või kümne aasta pärast.
Enne otsuse tegemist tasub küsida:
Indome soovitab
.png)
.png)
.png)
.png)
.png)
.png)
.svg)
.png)
