• Märtsis loodi tehniliste konsultantide liit, et lihtsustada tööd.
• Liit tõstab teenuse kvaliteeti ja loob kutse-eetika.
Selle aasta neljandal märtsil registreeriti Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise tehniliste konsultantide liidu mittetulundusühing. Pika nimega organisatsiooni eesmärk on muuta rekonstrueerimistööd ja nendega seotud kommunikatsioon klientide jaoks lihtsamaks.
Juhatuse esimees Siirius Sikka sõnas, et liit sai alguse kaks aastat tagasi Facebookist.
18. juulil 2023 otsustas kinnisvarahaldur ja -hooldaja ning samuti tehnilise konsultandi teenust osutav Margus Toom luua korterelamute rekonstrueerimise tehnilistele konsultantidele Facebooki kinnise grupi eesmärgiga koondada teenuse osutajad üle vabariigi ning läbi liikmete omavahelise suhtluse jagada ühiselt kogemusi ja nõuandeid.
Kuigi algselt suhtuti antud algatusse ettevaatlikult, siis aja möödudes lisandus gruppi järjest rohkem liikmeid ning hakkas tekkima ka omavaheline suhtlus. Praegu on grupis 96 liiget.
Sikka sõnul oli 2024. aasta teisel poolaastal aeg küps juba liidu moodustamiseks, sest konsultandid nägid vajadust kasutada jõulisemalt korterelamute rekonstrueerimisega seotud dokumentide väljatöötamisse, kuivõrd igapäevaselt oma tööülesandeid täites nägid nad kitsaskohti, mis vajasid lahendamist seadusloome tasandil.
Üleriigilise katuseorganisatsiooni loomine oli hädavajalik, et ühiselt oleks võimalik anda panus korterelamute rekonstrueerimisprotsessi parendamisele ja seeläbi KÜ-dele võimalikult hea ja kvaliteetse teenuse pakkumisele.
Sikka leidis ka, et tänu liidule võetakse neid riigi tasemel, kus otsustatakse seaduseloome ja määruste koostamist, mida kõik peavad järgima, rohkem.
Kaugemas tulevikus võiks kahe osapoole vahel toimuda konsultatsioon, et siiamaani nii-öelda paberil tööd tegevad riigiametnikud mõistaksid tehniliste konsultantidega suheldes praktilise probleeme ja murekohti selle töö tegemisel.
Lisaks oli vajadus loodava liidu olulise eesmärgina tõsta oma liikmete teadmisi ja oskusi, et läbi selle pakkuda KÜ-dele kindlustunnet – liidu liikmetelt saadud teenus on kvaliteetne ja sõltumatu.
Selleks soovitakse tulevikus, et kõik tehnilised konsultandiks oleksid ühtemöödi pädevad enda töös, et korteriühistud ja muud kliendid, kes liidu liikmete abi vajavad, saavad kindlad olla, et koostöö toimub ladusalt, kommunikatsioon osapoolte vahel on hea ja kõik mured saavad lahendatud. Seetõttu oleks vaja, et tehniliste konsultantide treening ja koolitus oleks samaväärne ja kvaliteetne. Ka siinkohal saab tehniliste konsultantide liit suure töö ära teha.
Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise tehniliste konsultantide liidu MTÜ-s on praegu 39 liiget.
Ehk see on peaaegu pool tehnilistest konsultantidest, mis on Kredexi nimekirjas (82). Sikka sõnul on osad Kredexi konsultantidest pidanud minema lisakoolitustele, et oma kvalifikatsiooni tõsta. Nüüd enam ei piisa vaid korteriühistu juhi rollis, et võtta endale tehnilise konsultandi roll. Ja see ühtlasi tähendab, et kõiki tehniliste konsultantide liidu liikmeid saab lugeda Eestis aktiivsemateks konsultantideks, kes töötavad regulaarselt ning on tööde jaoks olemas.
Liikmeks saab astuda avalduse esitamisega iga tehniline konsultant, kes vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ omab õigust osutada korterelamute rekonstrueerimise tehnilise konsultandi teenust korteriühistutele ning tunnustab liidu põhikirja ja teisi dokumente. Seega on oodatud liiduga liituma kõik isikud, kes osutavad tehnilise konsultandi teenust ning kelle eetilised tõekspidamised ning töömeetodid on kantud eesmärgist pakkuda ühistutele võimalikult head tuge elamute rekonstrueerimisprotsessi läbiviimisel.
Lisaks ootab ühing endaga liituma ka toetajaliikmeid, kelle sooviks on anda panus korterelamute rekonstrueerimise tõhusamaks muutmisele ja seeläbi väga paljude inimeste elujärje parendamisele. Siirius Sikka peab toetajaliikmete all silmas rekonstrueerimistoetust pakkuvaid ettevõtteid, kellega koos tulevikus võiks koostööd teha.
Selleks, et liidu liikmete ja ehitusfirmade teenusepakkumise osas ei sünniks nii-öelda surnud ringi, kus ühed ja samad liikmed ning firmad ehitustööde eest vastutavad, ei ole Sikka sõnul toetajaliikmed liidu otsuste tegemisega seotud. Ehk tehnilised konsultandid teevad otsuseid, mille järel ehitusfirmad ja teised toetajad töödesse kaasatakse.
Tehniliste konsultantide liidu abil soovitakse selle valdkonna tööd rohkem fookustada ja seda inimeste poolt, kes teavad, millest nad räägivad.
Liidu juhatuse esimees Sikka sõnul on tekkinud olukord, kus tehnilise konsultandi teenuse sisu ja koolituskava panevad kokku suures osas inimesed, kes reaalselt igapäevaselt selle valdkonnaga päris lähedalt kokku ei puutu.
“Tehnilised konsultandid pakuvad teenust nii-öelda oma äranägemise ja parimate tõekspidamiste kohaselt. Seetõttu on osutatava teenuse tase kohati väga ebaühtlane - puudub ühtne teenuse osutamise metoodika ja terminoloogia,” sõnas Sikka.
Sellest tingituna jäävad nii mõnedki KÜ-de tegelikud vajadused märkamata ning pingeline rekonstrueerimisprotsees ei kulge sellisel juhul ootuspäraselt.
Ka tehniliste konsultantide koolitusprogramm on ühekülgne, piirdudes valdavalt tehniliste teadmiste temaatikaga, samas jättes tähelepanuta näiteks praktilises töös olulised valdkonnad: suhtlemiskultuur, pingeliste olukordade lahendamine, korrektne dokumendihaldus jne.
Liidu liikmed teavad oma tegelikku koolitusvajadust kõige paremini, seega on just läbi vajaduspõhiste teadmiste täiendamise korraldamise võimalik tõsta teenuse kvaliteeti oluliselt.
Lisaks sellele ka töötasu, mis on praegu teatud protsent kogu projektist ja võib jääda 3000-7000 euro vahele. Aga kui projekt võtab kaks aastat ja selle aja jooksul peab konsultant pidevalt saada olema, tegelema kommunikatsiooni ja erinevate probleemidega, siis jääb sellest tasust ilmselgelt liialt väheks. Sikka sõnul võiks konsultantide tasu olla umbes 10 000 - 20 000 eurot projekti kohta (oleneb projekti suurusest, kestusest, asukohast ja eelarvest), mis kataks täiskohaga töötamisel sõitmised, koosolekud, konsultatsiooni, tööd jms.
Praegu tundub liidu kasulikkus olevat vaid liikmetele endale, kuid mida tähendab see tulevaste klientide ehk korteriühistute jaoks?
Siirius Sikka sõnul on liit välja töötamas kutse-eetika ja “Heade tavade koodeksit” ning asutamas aukohut, mis hoiab tulevikus silma peal liidu liikmete tegevusel.
Korteriühistule annab see kindlustunde, et liidu liikmed järgivad neid põhimõtteid ning ebamõistlikult teenust osutavatel isikutel ei ole võimalust olla liikmete nimekirjas.
“Läbi konkreetselt sihitud koolituskava ning liidu liikmete igapäevase kogemuste vahetamise on kindlasti ka liidu liikmete poolt osutatav teenus potentsiaalselt kvaliteetsem. Ühiselt on võimalik pakkuda lahendusi keerukamatele olukordadele,” usub Sikka.
Liidu käesoleva aasta olulisemateks eesmärkideks on organisatsiooni struktuuri ja tegevusjoonte väljatöötamine, uute määruste väljatöötamisprotsessi lisandumine, liikmetele vajalike koolituste pakkumine ja tehnilise konsultandi kutse loomisprotsessi alustamine, et tulevikus olla kutsetunnistuse väljastajaks. Oluline on ka üleriigilise katuseorganisatsioonina seista tehniliste konsultantide õiguste ja vajaduste eest.
Kortermajaleht soovib uuele ja olulisele liidule edu tema ettevõtmistes!
