• Kinnisvarahalduriks saamiseks on vajalik erialane haridus ja kogemused.
• Tallinna Tehnikakõrgkool pakub kinnisvarahaldurite koolitust, kus õppimine hõlmab nii teooriat kui praktikat.
Paljud arvavad, et kinnisvarahalduriks olemine on niisama töö: ärkad, tegeled kortermaja elanike muredega ja lähed õhtul sama targalt magama. Aga tegelikult on halduri tööl palju nüansse ja nende teadmiste omandamine võtab aastaid.
Eestis saab kinnisvarahalduriks õppida Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Sealt saadud teadmiste ja oskustega saab iga majapidamist paremini teenida. Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvara korrashoiu õppekava juht Leena Paap sõnas Kortermajalehele, et halduriks tulevad õppima reeglina kahte tüüpi õppurid: need, kes on lõpetanud just gümnaasiumi, ja need, kes on mõnda aega selles valdkonnas töötanud ja nüüd tunnevad, et vajavad täiendavaid teadmisi.
Paap lisas, et edukaks kinnisvarahalduriks saamise eeldused on kõrgkoolis omandatud insener-tehnilised teadmised tundmaks nii hoonete konstruktsiooni kui ka hoonetes olevaid tehnosüsteeme.
Valdkonnas õnnestumiseks tuleb kasuks suur pingetaluvus, hea suhtlemisoskus, kannatlikkus, viisakus ning järjekindlus. Samuti peab kinnisvara korrashoidja oskama oma aega planeerida ja tähtaegadest kinni pidada. “Õnneks saab kõiki neid teadmisi ja oskusi õppetöö käigus läbi praktikate omandada,” sõnas Paap. “TTKs hindame praktilist õppetööd, millele viitab ka 16% suurune praktika osakaal kogu õppekavast,” lisas õppekava juht.
Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehe kohaselt on õppekavas ruumi 25-le õpilasele. Leena Paap aga sõnas, et see number iga-aasta varieerub, kuid keskmiselt on see siiski 25. “Kui jäädakse tiheda konkursi tõttu pingereast välja, on õpilasel võimalik õpinguid alustada ka eksternõppes,” sõnas Paap.
Kinnisvara korrashoiu õppekava avati TTKs 2017. aastal ning alates sellest ajast on õpperühm igal aastal täitunud. Kinnisvara korrashoiu õppekava ühele õppekohale kandideerib keskmiselt 5 inimest.
“Populaarsuse mõttes kinnisvara korrashoid hoonete ehituse vastu ei saa, aga see võib olla tingitud ka ühiskonna teadmatusest – kõik teavad kes on arhitekt, arst või ehitaja, aga kes on kinnisvara korrashoidja ja mis tööd ta teeb, seda ei osata sageli kirjeldada,” selgitas Paap.
Kinnisvara korrashoiu õppekavas ei ole eraldi spetsialiseerumist. Õppekavas käsitletakse erinevate hoonete eripärasid nagu näiteks kortermajad, büroohooned, ärihooned jne. Seda alates hoone konstruktsioonidest, tehnosüsteemidest kuni seadusandluseni välja. Õppekava ja õppeainete arendamine ja kaasajastamine on pidev protsess. Suuremaid õppekava muudatusi tehakse umbes paari aasta tagant.
Milline on kinnisvarahalduri tase Eestis tänapäeval?
Leena Paabi sõnul sõltub väga palju töökogemusest ja haridusest. Ei saa võrrelda värskelt kooli lõpetanud kinnisvarahaldurit pikalt tegutsenud kinnisvarahalduriga. Kuid arenguruumi on kõvasti – eriti selles, kuidas kinnisvara korrashoius saaks ärakasutada hoonete ehitusinfo mudeli võimalusi. “Samuti võiks haldur omada põhjalikumaid teadmisi hooneautomaatika ja tehnosüsteemide osas,” arvab Paap.
Eesti Kutsekoja andmetel on kinnisvara korrashoiu valdkonnas 1152 inimest, kellel on kehtiv kutsetunnistus. “See number on äärmiselt väike, võrreldes inimestega, kes tegelevad korrashoiuga.
Seega kompetentseid, kutset omavaid spetsialiste on valdkonnas vähe ja kinnisvara omanikud ei oska väärtustada kompetsentseid kinnisvarahaldajaid ja -hooldajaid,” leiab Paap.
Kortermaja puhul on väga suur erinevus sellel, kas halduri tööd teeb teadmiste ja kogemustega haldur või korteriühistu juht nagu on paljudes ühistutes normiks.
Paabi sõnul oleneb professionaalse halduri palkamine korteriühistu teadmistest.
Kõik sõltub sellest, millised teadmised ja oskused on korteriühistu juhil – kas ta tunneb hoone konstruktsioone, tehnosüsteeme, automaatikat? Kas ta oskab teha õigeid otsuseid selleks, et tagada hoone energiatõhusus ning jätkusuutlikkus? Kas ta oskab teha õigeid finantsotsuseid õigel ajal? Kas ta on kursis seadusandlusega, mis reguleerib korteriühistu toimimist?
“Selleks, et korteriühistujuht saaks halduri tööga hakkama, peab ta omama halduriga võrdväärseid teadmisi. Kinnisvarahaldur on nagu kümnevõisteja – ta peab omama teadmisi ehitusest, küttesüsteemidest, elektrist, finantsist, juriidikast, IT-valdkonnast ning ta peab olema ka hea suhtleja,” tõi Paap välja.
Tänapäeval ei ole hooneid võimalik hallata lihtsalt niisama. Selleks on vaja omandada vastavaid teadmisi ja oskusi. “Me kõik oskame ennast ravida, aga ometiga käime perearsti juures. Sama on hoonetega,” tõi Paap hea võrdluse.
Kui tahta tagada hoonetele võimalikult pikk eluiga või teenida kasumit äripindade üürimisega, tuleb meeskonda kaasata professionaalne kinnisvara korrashoiu spetsialist – seda siis haldus- või hooldusjuhi näol. Nendega koostöös tagatakse kõiki osapooli rahuldav kvaliteet.
