Paljudes Eesti vanades paneelmajades on rõdud aja jooksul saanud uue ilme ja tihti omanike endi käte läbi. Rõdusid on suletud erinevate klaaside ja aknaraamidega ning remonditud mitmesuguste konstruktsioonidega ka seestpoolt, sageli ilma ametliku loata. Kõrgemates korrusmajades on tihti suletud ka tuletõrjeluugid ja eemaldatud redelid.
Selliste ümberehituste tõttu on majade fassaadid muutunud ebaühtlaseks ning hoone arhitektuurne tervik on kadunud. Lisaks ei vasta paljud rõdud enam kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Mõnes majas on rõdude betoon juba lagunemas või vajab kiiret remonti. Lisaks on kasutatud vananenud raamiprofiile ja materjale, mida tänapäeval enam paigaldada ei tohi, või on aknaraamid oma vanuse tõttu muutunud riskantseteks. Sellised muudatused võivad ohustada  hoone turvalisust. Sageli ei teata, et rõdu sulgemine on ehitusseaduse mõistes ümberehitus, mis vajab kooskõlastust ja luba. Luba on vajalik selleks, et tagada hoone konstruktsioonide ohutus ja ühtne arhitektuurne lahendus.

Linnades ringi käivad päästeameti või nende koostööpartnerite ametnikud jälgivad, et majad oleksid turvalised ning ohu korral oleks võimalik sealt välja saada. 

Aga kui päästeamet saab teada, et rõdu on kinni ehitatud ilma loata, siis võivad kortermajade omanikud saada sellise kirja, millest esitame siin lõigu: 

Tõendada klaasitud rõdude/lodžade ümberehituste nõuetele vastavus või likvideerida juurde ehitused

Põhjendus: Paikvaatluse käigus tuvastati, et enamik hoone rõdudest on kinni ehitatud ning tõendamata on kinni ehitatud rõdude ümberehituste nõuetele vastavus. Esitamata on selle kohta vastav ehitusprojekt dokumentatsioon ning tõendamata on kõikide kinniehitatud rõdude klaaside pindalade puhul 50 % avatavuse võimalus. Rõdud on kortermajades ette nähtud hädaväljapääsuks ja suitsu eemaldamiseks ning neid tohib kinni ehitada ainult ehitusprojekti alusel ning vastavalt nõuetele. Hoone algses ehitusprojektis olid ette nähtud samuti välisõhule avatud lahtised rõdud/lodžad.

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" § 55 lg 3, § 43 ja § 44 peab enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Sealhulgas peab evakuatsioonialal (korter), kus on üks evakuatsioonipääs või -tee käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, peab olema vähemalt üks hädaväljapääs. Alus: siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" § 55 lg 3, § 43 ja § 44

Päästeameti ohutusteavituse ja kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp sõnas, et see on osa haldusaktist.

Tavapärane praktika

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heikki Rajalo selgitas seda intervjuus Kortermajalehele. Rajalo selgitas, et tegemist on haldusmenetluse raames koostatud ettekirjutusega konkreetsele korteriühistule. “See on tavapärane praktika, et  tuleohutuskontrollide käigus avastatud puuduste kohta koostame ettekirjutuse, kus esitatakse puuduste kõrvaldamine tähtaeg koos sunniraha hoiatusega. Ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu, mis on haldusaktis kirjeldatud,” lisas ta.

Päästeamet ei kontrolli ega hinda ehitustehnilisi nõudeid, mis ei ole seotud tuleohutusnõuetega. Selliste nõuete kontrolli teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning ehitises paiknevad ruumid peavad vastama ehitise kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele.

“Kõik ümberehitused tuleb seadustada ja viia vastavusse nõuetega või lammutada st taastada esialgse ehitusprojekti järgne olukord,” ütles päästeameti ekspert. See on vajalik selleks, et ennetada võimalikke tekkivaid ohte.  

 Rõduklaasid peavad olema 50% ulatuses avatavad, nende kaudu peab olema võimalik evakueeruda ja eemaldada suitsu ja põlemisgaase. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib päästeamet rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. 

 Heikki Rajalo ütles viimaks, et kõik ümberehitused tuleb seadustada ja viia vastavusse nõuetega või lammutada st taastada esialgse ehitusprojekti järgne olukord. “Seadustamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, leida pädev projekteerimisfirma, tuleohutusküsimustes kaasata tuleohutusekspert tase 6 kutset omav isik, taotleda vajalikud load ümberehitiseks ning teha tööd vastavalt koostatud ehitusprojektile,” sõnas ekspert.