1. Sadevee äravoolu ja vihmaveerennide puhastamine

Kui vihmaveerennid ja -torud on ummistunud, ei pääse vihmavesi ära voolama. Lehtede ja muu prahiga täitunud rennid võivad külma ilmaga jäätuda, mistõttu hakkab vesi üle ajama. See kahjustab fassaadi, jätab seinale plekid ja võib viia niiskuse hoone konstruktsioonidesse.

Jäätunud rennid muutuvad ka raskeks ning võivad oma raskuse all painduda või lausa lahti murduda. Ummistunud torudes võib jää ka lõhkuda torustikku. Kõik see võib viia kuluka remondini.

Seetõttu tuleks rennid ja vihmaveetorud kindlasti puhastada vähemalt sügisel – kõige parem pärast suuremat lehtede langemist ning enne külmade tulekut.  

2. Küttesüsteemi tasakaalustamine

Kui küttesüsteem ei ole tasakaalus, on osa korterite radiaatoritest soojad, teised aga külmad. Selle tulemusena ei jagune küttekulud õiglaselt ning elanikud hakkavad esitama kaebusi.

Soojuskeskus OÜ märgib oma kodulehel, et pärast küttesüsteemi tasakaalustamist saavutatakse optimaalne energiatõhusus minimaalsete kuludega. Küttesüsteem tervikuna töötab ühtlasemalt ning kütteallikas saab töötada madalamatel temperatuuridel, mis suurendab kogu süsteemi efektiivsust. Tasakaalustamise viib läbi küttespetsialist.

Korteri kütteprobleemide korral on mõistlik teavitada ühistut, mitte ise sekkuda, sest ühine küttesüsteem on kaasomandi osa.

Ühistul on soovitatav tellida küttesüsteemi surveproov ja teha ka teised küttesüsteemi hooldustööd vastavalt kinnisvara korrashoiu standardile ja süsteemi eripärale. Samuti tuleks elanikke juhendada, kuidas ja kellele teatada, kui kütteperioodi alguses esineb probleeme.

3. Ventilatsioonisüsteemi kontroll ja puhastus

Miks peab kontrollima ventilatsiooni enne talve?
Talve saabudes muutub hoone õhuringlus aeglasemaks, kuna aknad on suletud, õhuniiskus tõuseb ja loomulik ventilatsioon ei toimi enam nii tõhusalt kui suvel.

Kehvasti töötav ventilatsioon põhjustab liigset niiskust, mis soodustab hallituse teket, eriti vannitubades ja köökides. Hallituskahjusid on kulukas parandada ja võivad mõjutada kogu maja konstruktsioone. Halb ventilatsioon suurendab ka hingamisteede probleeme, kroonilise nohu ja astma riski.

Loe Päästeameti soovitusi ventilatsioonisüsteemi puhastamise ja hooldamise kohta

4. Trepikoja ja sissepääsude libedustõrje ettevalmistus

Esimesed miinuskraadid koos niiskusega muudavad trepiastmed, kaldteed ja kõnniteed libedaks. Libastumine võib põhjustada tõsiseid vigastusi ning kui õnnetus juhtub ühistu krundil, lasub vastutus ühistul.

Sügisel tuleks üle kontrollida kõik potentsiaalselt libedad kohad, varuda aegsasti liiva või graniitkillustikku ning kontrollida käsipuude ja trepiastmete seisukorda.

Määra kindel vastutaja, kas ühistu liige või haldusfirma esindaja, kes jälgib libeduse tekkimist, reageerib esimese libeduse korral ja korraldab libedustõrjet kogu talve jooksul.

5. Välisvalgustuse ja liikumisandurite kontroll

Pime hoov või trepikoja ümbrus suurendab kukkumisohtu ja muudab vargused ning vandalismi lihtsamaks. Korras ja piisav valgustus tõstab elanike turvatunnet.

Kontrolli, kas liikumisandurid töötavad ja kas trepikoja esine on piisavalt valgustatud. Vajadusel paigalda energiatõhusad LED-valgustid.