Oled sa kunagi mõelnud, mida koristaja tegelikult teeb, kui teda üldse näha õnnestub? Kas ta puhastab ka käsipuud, ukseklaasid ja nurgatagused? Või on koristustöö piiratud ainult esimese korruse põrandaga, millel kuivab loik veel tund aega hiljem?

Paljud korteriühistud maksavad regulaarselt koristusteenuse eest, teadmata, kas see töö ka päriselt tehtud saab. Halvimal juhul jäävadki mustad trepinurgad aastaid puhastamata, aga arveid makstakse täpselt.

Kuidas siis tellida koristusteenust nii, et töö oleks tehtud korralikult, korrapäraselt ja vastavalt ühistu vajadustele? Ja kuidas teada, millal on aeg firmat vahetada?

Millal koristusest saab lihtsalt rituaal?

Koristus muutub formaalsuseks siis, kui:

• puudub selge kontroll,

• ei ole lepingus kirjas täpset tööde loetelu,

• elanikel puudub võimalus anda tagasisidet.

Nii sünnib olukord, kus teenus on justkui olemas, aga tulemus on olematu.

Mida koristusteenus üldse sisaldab?

Trepikodade koristust võib jagada igapäevaseks hoolduskoristuseks ja süvapuhastuseks ehk suurpuhastuseks.

Hoolduskoristus sisaldab tavaliselt:

• Trepikodade põrandate harjamist või tolmuimejaga puhastamist

• Märgpesu (niiske mopi või lapiga)

• Trepi- ja käsipuude puhastamist

• Uste ja ukseklaaside puhastamist

• Liftide, postkastide ja lülitite puhastamist

• Prügikastide ümbruse korrastamist

Suurpuhastus/süvapuhastus võib sisaldada:

• Põrandate vahatamist või poleerimist

• Seinte ja lagede puhastamist

• Akende pesu

• Tugevamate puhastusvahendite, meetodite ja masinate kasutamist jm.

Suurpuhastus on soovitatav tellida 1–2 korda aastas, eriti kevadel ja sügisel. Kui hooldusfirma näeb, et trepikoda vajab süvapuhastust, peaks ta seda kliendile kindlasti soovitama. Professionaalse teenuse juurde kuulub ka kliendi nõustamine sobivate hooldusmeetodite osas. Eesmärgiks on ikkagi tõeliselt puhas ja hooldatud trepikoda.

Märgpesu vs kuivpuhastus – mida need tähendavad?

Kuivpuhastus tähendab harjamist, tolmuimejaga puhastamist ja tolmuvõtmist. Seda tehakse enne märgpuhastust või siis, kui põrand on kuiv, aga tolmune.

Märgpesu tähendab niiske mopi või lapi kasutamist. Siin on oluline, et põrand ei jääks lirtsuvalt märjaks. Korralik märgpesu eemaldab mustuse, aga jätab pinna kiiresti kuivavaks.

NB! Mõned koristusfirmad piirduvadki vaid vee maha kallamisega, lootes, et see jätab "värskema mulje". Tegelikkuses aga levitab see vaid mustust laiali ning loob libeda ja ohtliku keskkonna. See pole aktsepteeritav tööviis.

Kui tihti peaks trepikoda koristama?

Koristussagedus sõltub hoone suurusest, elanike arvust ja asukohast. Üldiselt soovitatakse kuni 8 korteriga väiksemates majades koristada vähemalt kord nädalas, samas kui üle 20 korteriga suuremate majade trepikodades peaks koristust teostama vähemalt kolm korda nädalas või sagedamini.
Liiga harv koristamine soodustab mustuse ja liiva kogunemist, mis omakorda kulutab põrandakatteid ning halvendab hoone sisekliimat.

Kes vastutab kvaliteedi eest?

Koristusteenuse tellimisel on oluline roll ühistu juhatusel või halduril. Kuigi korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ei käsitle koristust eraldi teemana, paneb see ühistule kohustuse tagada ühise vara korrashoid. Korteriomanikud ja ühistu peavad vastastikku arvestama oma õiguste ja kohustustega ning tegutsema heaperemehelikult. See tähendab, et kui ühistu on koristamise sageduse ja kvaliteedi määranud oma maja kokkulepetes, on võimalik nõuda koristuse korralikku tagamist ning sekkuda, kui teenus ei vasta ootustele.

Kvaliteedi eest vastutavad:

• Teenusepakkuja, kes peab täitma lepingus kokkulepitud tööde nimekirja ja kvaliteedinõudeid.

• Ühistu juhatus või haldur, kes tellib teenust ja teostab järelevalvet.

Hea oleks määrata üks kontaktisik, kes:

• Kogub elanike tagasisidet

• Kontrollib regulaarselt koristustööde kvaliteeti

• Suhtleb teenusepakkujaga probleemide korral

Kontrolli võib teha visuaalselt, vajadusel koos kontrollnimekirjaga (nt kas käsipuud on puhtad, kas põrand on puhas ega ole märg, kas ukseklaasid on plekivabad, seinanurgad puhtad).

‍

Millal on aeg koristusfirmat vahetada?

Kui esineb korduvalt alljärgnevaid probleeme, tuleks tõsiselt kaaluda firma vahetamist:

• Töö tehakse pealiskaudselt või osaliselt (nt ainult esimene korrus, käsipuud puudutamata, trepinurgad mustad)

• Märgpesu asemel visatakse lihtsalt vesi maha

• Koristajad ei järgi kokkulepitud sagedust

• Elanikud kurdavad regulaarselt mustuse üle

• Tagasisidele ei reageerita või lubadusi ei täideta

• Korduvad hilinemised või töötegemata jätmised

• Koristajad käituvad ebaviisakalt või hooletult

Koristusteenuse lepingus võiks olla kirjas ka katseaeg ning võimalus leping erakorraliselt lõpetada, kui kvaliteet ei vasta ootustele.

Kuidas tagada hea koostöö koristusfirmaga?

• Tee selge ja konkreetne leping, milles on kirjas tööde loetelu, sagedus ja kvaliteedinõuded. Eestis kehtivad kinnisvara korrashoiu standardid, mille järgimine aitab tagada teenusepakkuja personali pädevuse ning korrashoiuteenuse kvaliteedi.

• Tee regulaarseid ülevaatusi – kord kuus või kvartalis

• Kogu elanike tagasisidet. Loo ühistus lihtne süsteem, kus iga kuu tehakse koristuse visuaalne kontroll, kogutakse elanikelt lühike tagasiside ja vajadusel reageeritakse. Mõnikord piisab suunavast märkusest, et teenus muutuks paremaks.

• Reageeri probleemidele kiiresti ja ametlikult (soovitavalt kirjalikult)

• Vaheta firmat, kui olukord ei parane

Puhas trepikoda ei ole luksus. See on elementaarne.

Kui me ei kontrolli, mis töö eest me maksame, siis maksamegi lõpuks lihtsalt „märja laigu“ eest põrandal. Trepikoda on esimene asi, mida külalised näevad - ja iga päev ka meie ise. Kas see ei vääriks natuke rohkem tähelepanu? Saame head teenuse kvaliteeti siis, kui seda ise nõuame.