Paljudelt kortermajadelt üle Eesti oodatakse hoonete rekonstrueerimist, et need vastaksid uutele ehitusstandarditele, kuid vajaminevate tööde tegemiseks ei ole alati ressursse. Selles osa aitab EIS (Kredex), kust korteriühistud saavad raha, aga seda alati ei jätku kõikidele või ei jõuta õigel ajal taotlus esitada.
Viimase paari aasta jooksul on palju räägitud sellest, kuidas paneel- ja kortermajades võiks vähe kasutatavad ruumid, eriti keldrikorruse, muuta varjumispaigaks, kui selleks peaks riigitasemel vajadus tekkima.
Küsimustikele vastamine aitab meil tuvastada korteriühistu liikmete vajadusi, leida lahendusi probleemidele ja anda ettepanekuid, millele rohkem tähelepanu pöörata.
Vaata küsimustikkeKindlustamine on hea abivahend enda kodu ja muu vara kaitsmiseks, sest kunagi ei tea, millal võib seda meenet tarvis minna. Salva kindlustuse kohaselt on enamus Eesti majadest kindlustatavad, seega oleks see midagi, mida kõik Eesti korteriühistud võiksid kaaluda.
Kuigi enamus eestlaseid elab kortermajas, siis soovivad paljud elada oma majas, ning tihti just puidust ehitatud majas, kuna puit on nii-öelda soe materjal ning lisab kodule hubasust. Puidust majal on oma eelised ja puudused, millest rääkis Kortermajalehele hoonete biokahjustuse ekspert Kalle Pilt.
Kamin on midagi enamat kui lihtsalt kütteallikas – see loob hubasust, soojust ja kodutunnet. Kamina järele võib olla vajadus nii praktilistel kui ka emotsionaalsetel põhjustel. Paljudes kortermajades puudub korsten, mistõttu traditsiooniline puuküttega kamin ei ole võimalik.
Mida aeg edasi, seda enam pakuvad erinevad kindlustusfirmad oma klientidele võimalust enda vara kaitsta, kui peaks juhtuma kõige hullem. Hea kindlustusega saab kompenseeritud isiklikult tekkinud kahju, kuid ka naabritele tekitatud kahju.
Eile 5.02 kukkus Lasnamäel alla ühe viiekordse korterelamu rõdu piirdepaneel. Õnneks ei saanud keegi viga. Paneel oli elamu esimese korruse rõdu piirdeks. Kui oleks olnud kõrgemal, ei oleks nii õnnelikult ehk läinud.