Korterelamus ei teki iseenesest kodutunnet. Kuigi inimeste soov privaatsuse järele on täiesti mõistetav, aitab omavaheline tuttavaks saamine luua turvalisemat, usaldusväärsemat ja rahulikumat elukeskkonda.
Korteriühistu edukus ei sõltu ainult juhatusest, vaid suuresti ka sellest, kes igapäevaselt maja haldab. Hea haldusfirma võib aidata hoida maja korras, kulud kontrolli all ja elanikud rahulolevana. Halb valik seevastu võib tähendada aastaid probleeme, läbipaistmatuid arveid ja venivaid remonttöid.
Enne kui suvi päriselt uksele koputab, on hea aeg teha vajalikud hooldustööd ära nii korteriühistus kui ka oma enda kodus. Korrapärane hooldus aitab vältida ootamatuid probleeme, säästab raha ja muudab kodumaja mõnusamaks.
Selle aasta neljandal märtsil registreeriti Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise tehniliste konsultantide liidu mittetulundusühing. Pika nimega organisatsiooni eesmärk on muuta rekonstrueerimistööd ja nendega seotud kommunikatsioon klientide jaoks lihtsamaks.
Advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner Keijo Lindeberg selgitas, millised on mõned tavalisemad vead, mis korteriühistud teevad ja mis on viinud erinevad osapooled ka kohtusse.
Viimase paari aasta jooksul on palju räägitud sellest, kuidas paneel- ja kortermajades võiks vähe kasutatavad ruumid, eriti keldrikorruse, muuta varjumispaigaks, kui selleks peaks riigitasemel vajadus tekkima.
Paljud arvavad, et kinnisvarahalduriks olemine on niisama töö: ärkad, tegeled kortermaja elanike muredega ja lähed õhtul sama targalt magama. Aga tegelikult on halduri tööl palju nüansse ja nende teadmiste omandamine võtab aastaid.
Tõusvad maksud ei mõjuta vaid lihtinimese rahakotti, vaid ka suurettevõtete oma. Üheks selleks on Eestis üks suurimaid kinnisvaraarendajaid Merko Ehitus, mis peab saabuva käibemaksutõusu eel läbimõeldumaid otsuseid tegema.
Küsimustikele vastamine aitab meil tuvastada korteriühistu liikmete vajadusi, leida lahendusi probleemidele ja anda ettepanekuid, millele rohkem tähelepanu pöörata.
Vaata küsimustikke