Korteriühistu varakindlustus tähendab lihtsustatult korteri kaasomandi kindlustamist ehk kindlustuskaitse alla kuuluvad hoone konstruktsioonid nagu katus, seinad, vundament, trepikojad, tehnosüsteemid ja muu ühiselt kasutatav osa hoonest.

Tavaliselt kindlustatakse ka kinnistul asuvad rajatised, kuid kõik loetletud osad ei pruugi automaatselt olla kindlustatud. Enne lepingu allkirjastamist tasub kindlasti kontrollida, millised hoone osad kuuluvad konkreetse kindlustuslepingu alusel kaitse alla, sest erinevatel kindlustusseltsidel võivad olla erinevad eritingimused. Näiteks kui kinnistul asuvad süvamahutid, tuleks üle vaadata, kas ja millistel tingimustel need on kindlustatud.

Milliste riskide vastu peaks kindlustama?

Varakindlustuse puhul on soovitatav kindlustada hoone vähemalt järgmiste riskide vastu:

• tulekahju,

• loodusõnnetused (nt torm, üleujutus),

• torustike lekke- ja veekahjud.

Kindlustusseltsidel võib olla ka muid lisariske, mille vastu saab kindlustada. Samuti on erinevusi tingimustes , eriti vananenud torustike puhul, kus võib kahju korral rakenduda piiranguid või eriklausleid. Kõik eritingimused tuleb hoolikalt läbi lugeda enne lepingu sõlmimist.

Miks on oluline taastamisväärtus?

Kindlustusleping sõlmitakse tavaliselt taastamisväärtuses, mis tähendab summat, millega saab hoone kahju korral taastada endisesse seisukorda.
Kui hoone on kindlustatud väiksemas summas kui selle taastamisväärtus, võib juhtuda, et kahju korral ei piisa kindlustushüvitisest kogu hoone taastamiseks. Kindlustussummad tuleb määrata õigesti juba enne lepingu sõlmimist ning lepingu tingimusi tuleks iga aasta üle vaadata, kuna need võivad muutuda ka sama kindlustusseltsi puhul.

Miks on oluline vastutuskindlustus?

Lisaks varakindlustusele on korteriühistu jaoks väga oluline ka vastutuskindlustus, mis katab kolmandate isikute esitatud kahjunõudeid.
Näiteks:

• kui möödakäija kukub libedal kõnniteel,

• või tugeva tuulega langeb ühistu territooriumil puuoks kellegi autole.

Mõned kindlustusseltsid pakuvad vastutuskindlustuse puhul ka laiendatud kaitset ehk kaasomandi esemest alguse saanud kahju puhul saavad korteriühistult hüvitamist nõuda sama ehitise korteriomanikud.

Mis on omavastutus?

Iga kindlustuslepingu puhul määratakse ka omavastutuse määr, ehk summa, mis jääb kahjujuhtumi korral kindlustusvõtja enda kanda.
Hüvitise maksmisel arvestatakse esmalt maha omavastutus, ülejäänu maksab kindlustus. Üldreeglina: mida suurem omavastutus, seda väiksem igakuine kindlustusmakse.

Nõuanded enne lepingu sõlmimist:

• Iga korteriühistu olukord ja vajadused on erinevad.

• Soovitav on konsulteerida kogenud kindlustusmaakleriga, kes aitab leida parima lahenduse.

• Maakler saab küsida pakkumisi mitmelt kindlustusseltsilt ja neid võrrelda.

• Lepingutingimused tuleks alati hoolikalt läbi lugeda, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

‍