Narva korteriühistu juht: koosolekud muutuvad palaganiks

Paljudes korteriühistutes on probleemiks saada elanikud omavahel ja ühistuga koostööd tegema, et majas vajalikud muudatused ära teha. Narva kortermaja Kangelaste 51 korteriühistu juht Peeter Tirmanile on see probleem vägagi tuttav.

Tirman toob välja, et tema kogemuse põhjal on kõige tavapärasemaks näiteks olukord, kus inimesed tulevad kokku, et ühte teemat arutada, kuid seda nähakse võimalusena arutada ka teisi teemasid ning hakkab üks suur palagan, kus ühed arvavad üht, teised arvavad teist ja kolmandad kolmandat.  

“Tekib karjumist, vaidlemist ja ei suudeta milleski konkreetses kokku leppida. Või siis ühed teevad ettepanekuid midagi paremaks teha, aga teised teevad need ettepanekud maha erinevaid põhjuseid leides, aga peamiselt taandub kõik ka selle taha, et ei soovita lisakulutusi. Eriti kartlikud ollakse laenude, suurte numbrite ja pikkade tähtaegade suhtes,” meenutas Tirman.

Sellega olukord ei piirdu. Kangelaste 51 korteriühistu juht lisas, et üle tunni ei viitsi inimesed koosolekul olla, osad nendest hakkavad lahkuma ning kui midagi pole veel otsustatud, siis jääb kvoorumist üldse puudu. “Minu tuttavad on paljud öelnud, et neil on targematki teha kui sellistel palaganitel käia,” ütles Tirman. 

Ta soovitab seetõttu arutatavad teemad ja plaanid elanikele enne koosolekut tutvumiseks anda, et end nendega kurssi viia. Siinkohal on sotsiaalmeedial suur roll.  

“Meie oleme näiteks teinud Facebooki kinnise grupi maja elanikele, kus igaüks saab teha ettepanekuid, ja kõik siis saavad oma arvamusi esitada neile sobivatel ajahetkedel,” sõnas Tirman. 

Olulisemaid sõnumeid saadetakse elanikele emailidele ning arutelu info lisatakse ka trepikodade teadetetahvlitele.

“Kui teema on läbi arutatud, siis võtame otsused vastu, kas kirjaliku hääletusega või teeme seda üldkoosolekul. Ette läbiarutatud teemadega koosolekutel pikalt ei lähe,” lausus Tirman.

Korteriühistu juht leiab, et kirjalik hääletus on parim, kuna nii saab iga korteriomanik oma seisukohta väljendada, sest koosolekutel pole kunagi võimalik kokku saada 100% hääleõiguslikke elanikke. Tavaliselt majaelanikud ei taha lisakulutusi, aga iga maja juht peaks ikkagi mõne vastava koolituskursuse läbi tegema.

Peeter Tirman soovitab majas suuremate vaidluste lõpetamiseks vajaminevate tööde tegemiseks tellida audit, sest siis on hiljem kergem järge hoida. Hea oleks ka oma maja elanike seast leida revidente, kes annaks hinnangut juhatuse töö kvaliteedile.