Võlgnikud korteriühistus- korteriühistu juhatus võiks pöörata võlgnikule tähelepanu enne kui võlasumma kasvab väga suureks

Võlgnikud korteriühistus on probleem, mis võib oluliselt mõjutada ühistu rahalist olukorda ja suhteid korteriomanike vahel. Korteriomanikud, kes ei ole tasunud oma kommunaalmakseid õigeaegselt, võivad viia ühistu rahavoogude puudujäägini ja raskendada ühistu tegevust. Korteriühistul on ühine majandamise süsteem ja korteriomanikud peavad täitma oma kohustusi korteriühistu ees.  

Mida siis ette võtta, kui majas üks või mitu korteriomanikku ei maksa tähtaegselt arveid, mis on esitatud tarbimise ja muude kokkulepitud teenuste eest?

Loomulikult tasuks esimese tegevusena saata võlgnikule meeldetuletuskirjad. Samuti võib käia korteriomanikuga rääkimas ja paluda tal  korrigeerida oma maksekäitumist.

KrtS § 42 ütleb, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 järgi.

Kui selgub, et võlgnik siiski ei tasu oma võlga, võivad olla võlgnikul ajutised või püsivad makseraskused. Enne kui makseraskustes võlgnik kasvatab oma võla väga suureks, tasuks ühistul soovitada võlgnikul pöörduda võlanõustajate poole. Peaaegu igas Eesti suuremas keskuses on võlanõustajad, kes tasuta aitavad majanduslikesse raskustesse sattunud inimestel leida lahendusi võlgadega toimetulekuks nõustamise kaudu. Tallinnas pakutakse teenust vt. siit, Tartus teenus vt.siit. Mujal Eestis on võlanõustamine leitav näiteks Võlanõustajate liidu kaudu.

Korteriühistu võib tulla võlgnikule vastu ja sõlmida pikema tähtajaga maksegraafiku. Maksegraafik peaks olema notariaalne. Notariaalne maksegraafik sundtäitmise kokkuleppega on otsene täitedokument, juhul kui võlgnik ikkagi oma võlga ei tasu, allub ta otseselt sundtäitmisele. Sellise maksegraafikuga saab ühistu pöörduda täitemenetluse algatamiseks otse kohtutäituri poole.

Maksekäsu kiirmenetlus on ka üks variant, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Maksekäsu menetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul kirjalikult. Ehk korteriühistu puhul peaks juhatus esitama maksmata arve nõude kiirmenetluse avalduses portaali e-toimik.ee kaudu.

Kokkuvõtteks: Kui arved jäävad tasumata, peaks ühistu kiiresti reageerima, et vältida võla suurenemist. Varajane sõbralik meeldetuletus või otsene kontakt korteriomanikuga ja kokkulepped võivad lahendada probleemi enne, kui see muutub suureks probleemiks kõigile osapooltele.

‍