Ida-Virumaa sai arenguks üle poole miljoni euro: raha kasutatakse spetsialistide piirkonda meelitamiseks

Eesti kõige kirdepoolsemat maakonda on järgmiste aastate jooksul eesootamas suured muudatused. Suure rahasüsti järel on sinna kerkimas mitmeid suuri elumaju, et piirkonda uusi spetsialiste meelitada, kes aitaksid maakonnal areneda ja tuleviku poole liikuda.

Maakonna arengut aitab vedada Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Meelis Kuusk. Tema sõnul ei erine Ida-Virumaa teistest Eesti piirkondadest – sealsed elanikud soovivad samuti kaasaegseid, energiatõhusaid ja mugavaid eluhooneid. Viimastel aastatel ei ole piirkonda olulisel määral uusi korterelamuid lisandunud ja olemasolevate renoveerimine on kulgenud pigem aeglaselt.  

Peamiseks takistuseks on kinnisvaraturu madal ruutmeetri hind, mis muudab arendused erasektorile väheatraktiivseks.

 “Selle olukorra muutmiseks oleme IVOL-is võtnud aktiivse rolli. Oleme koostanud elamuarenduse teekaardi, millega püstitame selged sihid uute elamute rajamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks. Samuti oleme käivitanud pilootmeetme elamuarenduseks, mille kaudu soovime tuua piirkonda uusi kvaliteetseid elamispindu,” rõhutas Kuusk.

Ida-Virumaa sai arenguks üle poole miljoni euro, mis oli oodatust väiksem. IVOL-i lehel on kirjas: “Regionaal- ja põllumajandusministri 23.01.2025 käskkirjaga nr 14 Meetme „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord" eraldati 2025. aastaks Ida-Viru maakonnale toetusvahendeid summas 514 352 eurot. 2024. aastal maakonna kohalike omavalitsuste (KOV) volikogude poolt heaks kiidetud Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 MATA vahendite kasutamise tegevuskava 2024–2027 oli koostatud lähtudes Põllumajandus-ja Regionaalministeeriumi poolt meile esitatud eeldatavate toetussummade alusel, mis oli oluliselt suurem, kui tegelikult maakonnale 2025. aastaks eraldatud. Eeldatavalt ei ole ka 2026. ja 2027. aasta planeeritud toetussummad vastavuses esialgse prognoosiga vaid on oluliselt väiksemad.”

Meelis Kuusk sõnas, et neile ei olnud ministeeriumi poolt konkreetseid rahalisi lubadusi antud, kuid loomulikult oleks soovitud suuremat toetust, aga nad mõistavad riigi eelarve olukorda ja kärpevajadusi.

“Oleme siiski tänulikud saadud 580 000 euro suuruse toetuse eest, mis on mõeldud elamuarenduse toetusmeetme piloteerimiseks. Tegemist on esimese sammuga ning loodame, et positiivsete tulemuste korral avaneb tulevikus võimalus toetust laiendada,” sõnas Kuusk.

Kuuse sõnul on raha kasutamiseks juba ideed ka olemas. Toetussumma võimaldab rahastada kahte vähemalt kaheksakorterilist uusarendust Ida-Virumaal linnalises piirkonnas, kuni 300 000 euro ulatuses projekti kohta. Toetus lähtub VTA (vähese tähtsusega abi) reeglitest. Meetme eesmärk on tuua piirkonda uus ja atraktiivne eluase, mis meelitaks siia nii kohalikke kui ka uusi spetsialiste.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles IVOL-i kodulehel, et Ida-Virumaal on potentsiaali uute korterelamute arendamiseks rohkem, kui seda praeguseks on tehtud.  

„Lähiaastatel on maakonda lisandumas ka mitmeid uusi ettevõtlusinvesteeringuid, mille tulemusena vajatakse juurde erinevaid keskmisest kõrgema palgaga spetsialiste.   

Kaasaegsete elamistingimuste pakkumine on üks võtmeteemasid inimeste tööle asumiseks piirkonnas. Kutsume taotlusvoorus osalema ettevõtjaid, kes on valmis reageerima nõudlusele rajada piirkonda uusi elamispindu ja panustama seeläbi Ida-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna arengusse," lisas ta.

Meelis Kuuse sõnul viitas minister õigesti: Ida-Virumaale on Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel lisandumas ligikaudu 1200 uut töökohta, mis nõuavad tihti spetsialiste kõrge kvalifikatsiooniga ja/või keskklassi sissetulekuga. Paljudel juhtudel eeldab see, et inimesed kolivad piirkonda – aga selleks peab neil olema kaasaegne ja atraktiivne eluase.

“Meie eesmärk on pakkuda konkurentsivõimelist elukeskkonda, et uued töötajad siia päriselt elama asuksid,” ütles Kuusk.

Peale korterelamute on maakonda lisandumas mitmesuguseid uusi investeeringuid – ettevõtteid, tootmishooned, arenduskeskuseid. Lisaks on fookuses ka turism. Näiteks on Narvas käivitunud esimese taasiseseisvusaja kortermaja ehitus, mis on juba iseenesest märgiline sündmus piirkonnas. Õiglase Ülemineku Fondi toel on rajamisel või arenduses mitmed tööstuspargid, rohetehnoloogia keskused ja turismiobjektid.

Kuuse sõnul on Ida-Viru maakond avatud kõigile investeeringutele, arendajatele ja ehitusettevõtetele, kes mõistavad piirkonna eripära ning on valmis panustama pikaajalisse ja kvaliteetsesse arengusse.  

“Ootame koostööle nii kohalikke kui ka väljastpoolt tulevaid ettevõtteid, kellel on kogemus kaasaegsete, energiatõhusate ja kestlike elamute rajamisel,” sõnas Kuusk. Ta lisas: “Kasutame hea meelega võimalust kutsuda kõiki huvilisi osalema Ida-Viru Kinnisvarakonverentsile, mis toimub juba peagi. Konverents on suurepärane kohtumispaik investoritele, arendajatele, kohalikele omavalitsustele ja teistele, kellel on huvi piirkonna elamuarenduse ja kinnisvaraturu vastu.”

Ida-Virumaa areng edeneb, kuid aeglaselt. Hetkel on käimas ELENA projekt, mille raames on ettevalmistamisel 13 kortermaja täisrekonstrueerimine ja Kredex kaudu mitukümmend osalist renoveerimist. Samuti toetatakse tehnilise nõustamise ja projektijuhtimise kaudu ühistute valmisolekut renoveerimiseks.  

“Maakonna arengu võti on pikaajaline regionaalpoliitika, stabiilsed ja paindlikud toetusmeetmed ning julgus katsetada uusi lähenemisi. Lisaks vajame koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga. Elamuarendus ei ole ainult „ehitus“, vaid see on otseselt seotud inimeste liikumise, töökohtade, hariduse ja kogukonna kestlikkusega,” sõnas Meelis Kuusk lõpetuseks.

Ida-Viru kinnisvarakonverents 5-6.06. 2025 Narva-Jõesuus vt: https://fienta.com/et/ida-viru-kinnisvarakonverents

‍