Kuulsa odaviskaja maja Tõrvas valmis, teised peavad veel ootama

Valgamaal asuv Tõrva on üks paljudest kohtadest, mis kutsub inimesi enda juurde elama. Tule Tõrva projektil on aga ka üks suur tõmbenumber - odaviske maaailmameistrivõistluste hõbemedalist Magnus Kirt.

Tõrva vald pakub oma kodu rajamise võimalust ning 2022. aasta augustis kinnitas vald detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua looduskaunisse piirkonda kõikide kommunikatsioonidega kinnistud ning teha sellega kvaliteetne elukeskkond majanduslikult kättesaadavaks noortele peredele. Projekt osutus oodatust märgatavalt populaarsemaks ning krundid broneeriti vaid paari tunniga.

Norstati 2022. aasta uuring näitas, et üle poole Eesti elanikest otsivad võimalust kolida perega linnakorterist maale, oma majja, kus lapsed saavad joosta ning mängida. Kuid unistus on jäänud ellu viimata, kuna kinnistu soetamiseks ja maja ehituseks napib rahalisi vahendeid. Pankade poolt pakutavad kodulaenude omafinantseeringud on väljaspool suurlinnasid kõrgemad ning tingimused kehvemad. Siinkohal tuligi appi Tule Tõrva projekt, kus saab taskukohasemalt elukoha leida. 

Tõrva Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Ingeri Aer sõnas Kortermajalehele, et kõik kinnistud on nüüdseks müüdud ja hetkel on juba valminud või alustatud ehitustöödega kaheksal kinnistul.  

Lähikuudel on kaks peret sisse kolimas. Vanamõisa elamurajoonis kehtib Tõrva linna poolt kohustus ehitada maja valmis hiljemalt 2027. aasta lõpuks.

Aer lisas, et ka just Tõrva kolimise huvi on inimestel olemas.  

“Huvi Tõrva kolida on väga paljudel ja uuritakse vabade kruntide olemasolu kohta tihti. Seetõttu on vallavalitsus asunud kaardistama potentsiaalseid vabu krunte, mida saame veel ise müüki panna. Samas on oluline, et väiksemad kohad pakuksid head infrastruktuuri, töökohti, lasteaedu, koole, internetti ja kogukonnaelu – need määravad, kas huvi ka realiseerub kolimiseks,” lisas ta.

Piirkond otsibki pigem nooremaid inimesi ja selleks seati ka vanusepiirang, kes saavad sinna krundi soetada. “Kinnistuid said soetada kuni 45-aastased inimesed. Kinnistute soetajate seas on nii praegused tõrvakaid, kes siin sündinud ja vahepeal ära olnud, kui ka neid, kellel pole varasemalt Tõrvaga ühtegi seost. Suurem osa on lastega perega,” kinnitas Aer.

Tule Tõrva projekt kasutas oma reklaamis ka Magnus Kirti, kutsudes inimesi talle naabriks tulema. Projekti algusest on möödas ligi kolm aastat. Kas hõbemedalist on veel projektiga seotud? “Üks kinnistutest kingiti Magnus Kirdile preemiana tema 2019. aasta hõbemedali eest maailmameistrivõistlustel. Tänaseks on tema kinnistul hoone valmis,” sõnas Aer.

Arenduse laiem eesmärk on rikastada ja tugevdada piirkonna elukeskkonda, tuues maapiirkonda noori peresid, edendades kogukonda ja majandust. Uue elamupiirkonna vahetus läheduses on Tõrva Gümnaasium ja Tõrvalille lasteaed (jäävad maksimaalselt 1,5km kaugusele), Mõmmiku lasteaed on umbes 3km kaugusel ja Tõrva Muusikakool 2km.

Tõrva peamised murekohad on rahvastiku vähenemine, vähene töökohtade valik (eriti kvalifitseeritud spetsialistidele) ja piiratud transpordiühendused. Kuigi arendused nagu „Tule Tõrva elama“ pakuvad uusi krunte, on jätkuvalt puudus renoveeritud ja mitmekesistest elamispindadest (nt üürikorterid).

Aer sõnas, et järgmise kümne aasta jooksul soovib Tõrva arendada elukeskkonda, luua uusi töö- ja vaba aja veetmise võimalusi, toetada ettevõtlust ning tugevdada oma mainet atraktiivse elukohana.  

“Oleme alustanud tööstusala väljaarendamisega, et luua lisandväärtust ka töökohtade näol,” ütles Tõrva valla avalike suhete spetsialist. 

Arendus toob Tõrvasse noori peresid, mis aitab noorendada rahvastikku ja suurendada elanikke arvu. Uued elurajoonid parandavad elukeskkonda ja tugevdavad kogukonda. Kasvav elanikkond elavdab kohalikku majandust ja teenuseid. Kokkuvõttes muudab arendus Tõrva atraktiivsemaks ja elujõulisemaks paigaks.