Salva kindlustus: enamus Eesti majadest on kindlustatavad

Kindlustamine on hea abivahend enda kodu ja muu vara kaitsmiseks, sest kunagi ei tea, millal võib seda meenet tarvis minna. Salva kindlustuse kohaselt on enamus Eesti majadest kindlustatavad, seega oleks see midagi, mida kõik Eesti korteriühistud võiksid kaaluda.

Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Meelis Morozov toob välja üldised põhimõtted kortermajade ja kodude kindlustamisel. Hoonete, sealhulgas kortermajade kindlustamisel eeldatakse, et hooned on ehitatud vastavalt seaduses ettenähtud normidele ja kui on teostatud renoveerimisi või ümber ehitamisi, siis ka need on vormistatud seaduslikult. Kui kortermajale on väljastatud kasutusluba, on nii elanikel kui ka kindlustusseltsil alust arvata, et hoone vastab kehtivatele ehitusnõuetele.

“Igapäevaselt kindlustame Salva Kindlustuses väga erinevaid hooneid ja maja vanus on vaid üks kindlustuse riski ja makset mõjutav parameeter. Samavõrd omab tähtsust, kas ehitist on renoveeritud, on tegemist puit- või kivimajaga ning milliste riskide vastu soovitakse end kaitsta ehk milliseks osutub valitud kindlustuskaitse,” sõnas Morozov Kortermajalehele.

Salva Kindlustuses on kindlustuslepinguid väljastatud nii uutele kortermajadele, mis ehitatud viimase kümne aasta jooksul, aga ka juba soliidses eas saja-aastastele ehitistele eelmise vabariigi aegadest.  

“Kui kortermaja on põhjalikult renoveeritud ja hästi hoitud, saame seda kindlustada sarnaselt uuele hoonele. Kui vanem maja on korrastatud osaliselt, võib selle kindlustamine olla võimalik piiratuma kindlustuskaitsega,” rõhutas Morozov. 

Rahuldavas korras renoveerimist vajavat ehitist üldjuhul kindlustada ei saa.

“Enamus Eesti kortermajadest on kindlustatavad ning kindlasti julgustame korteriühistuid oma maju renoveerima, mis mõjutab ka soodsalt hoone kujunevat kindlustusmakset,” ütles kindlustuse esindaja. 

Elamu hoonekarpi saab kindlustada erinevate riskide, nagu tormi, üleujutuse, varguse, tulekahju, seadmerikke ja torustiku lekete vastu. Kaitse hõlmab kaasomandis olevaid hoone osi alates välisseintest ja katusest kuni elektri-, kütte- ja valvesüsteemideni. Lisaks saab valida vastutuskindlustuse kaitse kolmandate isikute nõuete vastu.

Kortermaja kindlustuse sõlmib tavaliselt korteriühistu või haldusettevõte. Kindlustuslepingu sõlmimine on lihtne ja ajasäästlik protsess, mida saab teha e-kanalite kaudu või kohalikes esindustes. Salva Kindlustusel on esindused üle Eesti, võimaldades nõu küsida otse kohalikelt spetsialistidelt. Kindlustusmakse jaguneb proportsionaalselt korterite vahel.

“Lisaks karbikindlustusele soovitame igal majaelanikul sõlmida oma korterile ka kodukindlustus. Sõlmimine on lihtne ja seda saab teha iga korteriomanik iseseisvalt,” ütles Morozov. 

Kodukindlustus, mis sõlmitakse konkreetsele korteriomandile hõlmaks korteri siseseinu, siseviimistluse taastamist kahjujuhtumi korral, aga täiendavalt on võimalik kindlustuskaitset osta näiteks koduse vara kaitseks. Kodukindlustus katab kõik koduga seotud enamlevinud riskid alates vargusest ja tulekahjust, kuni tormi ja uputusega tekkinud kahjustusteni.

Kes katab kahju, kui tulekahju levib trepikotta?

Kui korteriomandist alguse saanud tulekahju levib trepikotta või kahjustab hoone kaasomandit, siis tekitatud kahju hüvitab korteriomanik. Kui korteriühistu on kindlustanud hoonekarbi, hüvitab kindlustus kahju ühistule, kuid võib esitada tagasinõude kahju põhjustanud isikule (antud näites korteriomanik). 

Õnneks on korteriomanikul võimalik sellise sündmuse vastu ennast kaitsta.

“Selleks tuleb sõlmida kodukindlustuse lepingu juurde kodu vastutuskindlustus. Kodu vastutuskindlustus on suunatud peamiselt eraisikule, kes oma tavapärase tegevusega tekitab kahju seoses oma korteri, ridaelamuboksi, maja või muu elukoha valdamisega,”  

selgitas varakindlustuse osakonna juhataja. Korteriomanikule annab kodu vastutuskindlustus kaitse nii korteriomandist lähtuvate veekahjude, aga ka tulekahju korral.   

Kahjujärgne põhjendatud koristuskulu on kodukindlustusega kaetud, näiteks, kui on tarvis tahmast põrandaid pesta, siis see on hüvitatav kulu. Samuti, kui näiteks lõhkeb veetoru ning hoonest on vaja vett välja pumbata, ruume kuivatada, siis ka see on hüvitatav kulu.

Tulekahjus kannatada saanud esemete ja tehnika maksumus hüvitatakse sõltumata nende vanusest. Kaasaskantavat vara saab samuti kodukindlustusega kindlustada, oluline on aga jälgida, et vastav märge oleks kindlustuslepingus olemas. Salva Kindlustus pakub turu suurimat kaasaskantava vara kaitset – 3000 eurot –, mis kehtib kogu maailmas.

Mis juhtub tehnikaga? 

Viimase kümnendi jooksul on kindlustusturul suurenenud huvi tehnika ja tarkade tehnosüsteemide kindlustamise vastu. 

Salva Kindlustuse hüvitamispraktika on selles valdkonnas kliendisõbralik, pakkudes leebemaid tingimusi pumpade ja katelde kulumi arvestamisel. Telefonide puhul kehtib üleilmne kaitse, kui vastav märge on kindlustuslepingus.

Oluline on ka ohutusnõuete järgimine. Näiteks järelevalveta jäetud küünla puhul võivad teised kindlustusseltsid kahju hüvitamisest keelduda.

“Salva Kindlustuses oleme aga paindlikumad: sellise rikkumise korral võib hüvitise vähendamine olla kuni 50%, säilitades siiski kliendisõbraliku lähenemise,” lubas Morozov.

Kuigi leidub üksikuid juhtumeid, kus kindlustus ei suuda aidata, näitab Salva Kindlustuse igapäevane praktika, et enamik kortermajades juhtunud kahjusid on kindlustusega hõlpsasti kaetud. Torustike lekete või vandalismi tagajärgede likvideerimine võib ilma kindlustuseta osutuda oluliselt kulukamaks kui kindlustusmakse, mis ühistule aastas kulub.

‍